?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 48 artiklit
alla andma
1. alistuma, alla vanduma сетчыны
♦
vaenlane sunniti alla andma вӧрӧглы быть лоис сетчыны, вӧрӧглы ковмис сетчыны;
saatusele alla andma шуӧмаыскӧд миритчыны, судьбакӧд миритчыны
2. alla jääma сетчыны
♦
naised ei andnud töös meestele alla уджын нывбабаяс мужичӧйяслы эз сетчыны;
meie söökla toidud ei anna restoraniroogadele sugugi alla миян столӧвӧйса сёян ресторансаысь ньӧти абу лёкджык
asemel <asemel adv, postp> vt ka asemele postp [gen] пыдди
♦
raha asemel anti toiduaineid сьӧм пыдди сетісны сёян;
tegi allkirja asemel kolm risti кырымпас пыдди пуктіс куим крест;
kolme päeva asemel kulus neli куим лун пыдди ковмис нёль;
ma lähen tema asemel ме муна сы пыдди;
selle asemel et minna kooli... школаӧ мунӧм пыдди...;
teie asemel ma ei teeks seda ті местаын ме тайӧс эг эськӧ вӧч
dieet <di'eet dieedi di'eeti di'eeti, di'eeti[de di'eeti[sid & di'eet/e 22 s> ravitoitumine диета, урчитӧм сёян сёйӧм
♦
range dieet стӧч диета;
magedieet совтӧм сёян сёйӧм;
dieeti pidama урчитӧм сёян сёйны
eine <eine 'eine eine[t -, eine[te 'eine[id 06 s> сёян
♦
soe eine шоныд сёян;
hommikueine асъя сёян
isu <isu isu isu -, isu[de isu[sid 17 s> tahtmine süüa выть, азымлун
♦
hundiisu piltl ыджыд азымлун;
söögiisu сёян выть;
isu täis sööma пӧттӧдз сёйны;
mul on hea isu ме ыджыд вытя;
suure isuga sööma азыма сёйны;
süües kasvab isu вытьыд воссьӧ сёйигад;
head isu! нянь да сов!
jagama <jaga[ma jaga[da jaga[b jaga[tud 27 v>
1. юкны ► sama päritoluga sama päritoluga jagama; osadena kellegi vahel юклыны
♦
jagasime õuna neljaks юким яблоксӧ нёль пельӧ;
õpilased jagati rühmadesse велӧдчысьясӧс юклісны чукӧръяс вылӧ;
romaan on jagatud peatükkideks романыс юклӧма юрпасъяс вылӧ;
joonte abil ruutudeks jagatud paber клеткаяс вылӧ визьйӧдлӧм кабала;
häälikud jagatakse vokaalideks ja konsonantideks шыяс юксьӧны вокалъяс да консонантъяс вылӧ
2. jao- v tükikaupa kätte andma, jaotama юклыны, разӧдны, сетавны; osaks saada laskma юксьыны
♦
toitu jagama сёян юклыны;
ema jagas kompvekid lastele мамыс разӧдіс челядьлы капмет;
kingitusi jagama козин сетавны;
võitjatele medaleid jagama вермысьяслы медаль сетавны;
oma teadmisi õpilastele jagama велӧдчысьяскӧд тӧдӧмлунъясӧн юксьыны;
{kellele} kiitust jagama ошкыны;
kaardid jagati mängijatele карті разӧдісны ворсысьяслы
3. millestki teistel osa saada laskma, kellelegi enda omast osa loovutama юксьыны, юкны
♦
{kellega} peavarju jagama юр сюянін юкны;
{kellega} viimast leivapalukest jagama бӧръя нынь торйӧн юксьыны;
{kellega} muresid ja rõõme jagama шог и гаж юкны;
ma ei jaga sinu vaateid ме абу сӧглас тэнад видзӧдласыдкӧд;
{kelle} seisukohta jagama видзӧдласкӧд сӧгласитчыны
4. mat юкны
♦
kaheksat neljaga jagama кӧкъямыс нёль вылӧ юкны;
jagage kümme kahega дас юкӧй кык пельӧ
jook <j'ook joogi j'ooki j'ooki, j'ooki[de j'ooki[sid & j'ook/e 22 s> юан, юантор
♦
kange jook крепыд юантор;
kuumad joogid пӧсь юанъяс;
alkohoolsed joogid вина-сур, кода юанторъяс;
meejook маа юан;
tervisejook бурдӧдан юантор;
vägijook коддзӧдан юан;
joogiks oli ainult paljas vesi юны вӧлі куш ва;
laual oli rikkalikult sööke ja jooke пызан вылын вӧлі уна сёян да юан
juurvili <+vili vilja v'ilja v'ilja, v'ilja[de v'ilja[sid & v'ilj/u 24 s> сёркниулов, градвыв пуктас
♦
hautatud juurvili пражитӧм сёркниулов;
söödajuurviljad мӧс сёркниулов;
toidujuurvili сёян сёркниулов;
juurvilja kasvatama градвыв пуктас быдтыны
jätkuma <j'ätku[ma j'ätku[da j'ätku[b j'ätku[tud 27 v>
1. pidevalt kestma водзӧ мунны
♦
pärast lõunavaheaega konverents jätkub ӧбед бӧрын конференцияыс муніс водзӧ;
maja ehitamine jätkus kevadel керкасӧ водзӧ стрӧитісны тулыснас
2. piisama тырмыны
♦
tööd jätkub kuhjaga уджыс тырмӧ, уджыс тырмымӧн;
meil jätkub toitu paariks päevaks сёян миян тырмас лун-мӧд кежлӧ;
mul jätkub aega kõigeks менам кадыс тырмӧ быдтор вылас;
kõigile ei jätkunud leiba быдӧнлы няньыс эз тырмы
kahvel <k'ahvel k'ahvli k'ahvli[t -, k'ahvli[te k'ahvle[id 02 s> вилки
♦
roostevaba kahvel сімтӧм вилки;
kolmeharuline kahvel куим пиня вилки;
[jalgratta] esikahvel воддза вилка;
kalakahvel чери сёян вилки
kanal <kanal kanali kanali[t -, kanali[te kanale[id 02 s> канал
♦
infokanal инфоканал;
kaablikanal el кабель пытшкӧс;
ringkanal кытшола канал;
seedekanal anat сёян ёрыш;
selgrookanal anat сюрсалы пытшкӧс;
telekanal, televisioonikanal телеканал;
Panama kanal Панамаса канал
kuluma <kulu[ma kulu[da kulu[b kulu[tud 27 v>
1. läbi, katki hõõrduma киссьыны, бырны
♦
kleit on kulunud платтьӧыс киссьӧма
2. millekski ära kasutatud saama мунны; tarvis minema ковмыны, ковны
♦
palk kulub söögi peale удждон мунӧ сёян вылӧ;
sõiduks kulub kolm päeva мунны колӧ куим лун
3. aja kohta: mööduma, minema мунны
♦
aeg kulus märkamatult кадыс муніс казявтӧг
köök <k'öök köögi k'ööki k'ööki, k'ööki[de k'ööki[sid & k'öök/e 22 s> ruum инпӧв; rahvuslik toiduvalmistusviis сёян
♦
avar v ruumikas köök ыджыд инпӧв;
eelistan hiina kööki меным кажитчӧджык китайса сёян
lusikas <lusikas lusika lusika[t -, lusika[te lusika[id 02 s> пань
♦
puulusikas, puust lusikas пу пань;
supilusikas сёян пань
lõuna <lõuna l'õuna lõuna[t -, lõuna[te l'õuna[id 06 s>
1. ilmakaar лун, лунвыв ► sama päritoluga sama päritoluga lõuna
♦
tuul on v puhub lõunast лун тӧв
2. keskpäev лун шӧр
♦
magab lõunani лун шӧрӧдз узьӧ
3. lõunasöök ӧбед, пажын, лунся сёян
♦
maitsev lõuna чӧскыд пажын
lõunasöök <+s'öök söögi s'ööki s'ööki, s'ööki[de s'ööki[sid & s'öök/e 22 s> ӧбед, пажын, лунся сёян
magustoit <+t'oit toidu t'oitu t'oitu, t'oitu[de t'oitu[sid & t'oit/e 22 s> десерт, юмов сёян
♦
mis meil täna magustoiduks on? мый миян талун десертыс?
maitsev <m'aitsev m'aitsva m'aitsva[t -, m'aitsva[te m'aitsva[id 02 adj> чӧскыд
♦
maitsev roog чӧскыд сёян
mari2 <mari marja m'arja m'arja, m'arja[de m'arja[sid & m'arj/u 24 s> taimede vili вотӧс
♦
söödavad marjad сёян вотӧс;
mittesöödavad marjad сёйны туйтӧм вотӧс
neelama <n'eela[ma neela[ta n'eela[b neela[tud 29 v> ühel korral ньылыштны; korduvalt ньылавны ► sama päritoluga sama päritoluga neelama
♦
toitu neelama сёян ньылавны;
mul on valus neelata меным сьӧкыд ньылавны
norm <n'orm normi n'ormi n'ormi, n'ormi[de n'ormi[sid & n'orm/e 22 s> ettekirjutus норма
♦
eetilised normid этика нормаяс;
toiduaineid müüdi normi järgi сёян вузалісны норма серти;
täitis kaks normi päevas тыртіс кык норма луннас
pasta <pasta pasta pasta[t -, pasta[de pasta[sid 16 s>
1. tainjas segu паста
♦
hambapasta пинь паста, пинь весалан паста
2. kõnek makaronitoode, -toit паста (макарон да мукӧд сэтшӧм сяма сёян)
pidama2 <pida[ma pida[da p'ea[b p'ee[tud, pida[s pida[ge p'ee[takse 28 v>
1. kusagil v mingis olukorras hoidma кутны
♦
pidas kirvest käes черсӧ кутіс киас
2. säilitama, alal hoidma кутны
♦
dieeti pidama урчитӧм сёян сёйны;
aitäh, et mind meeles pidasid! аттьӧ, мый менӧ тӧд вылад кутін!
3. tagasi hoidma, ohjeldama кутны
♦
ta ei suutnud enam nuttu pidada сійӧ эз нин вермы сэсся кутны синвасӧ
4. teatud toimingut sooritama, läbi viima нуӧдны
♦
päevikut pidama луннебӧг нуӧдны;
läbirääkimisi pidama сёрнитчӧмъяс нуӧдны
5. hooldama, hoolitsema видзны, тӧждысьны
♦
hobuse eest hoolt pidama вӧв вӧсна тӧждысьны
6. arvama, oletama чайтны < {кодӧнкӧ, кутшӧмӧнкӧ}>
♦
teda peeti rikkaks сійӧс чайтісны озырӧн
piisama <p'iisa[ma piisa[ta p'iisa[b piisa[tud 29 v> jätkuma, küllalt olema тырмыны
♦
toidust v toitu piisab kõigile сёян тырмас ставлы
pood <p'ood p'oe p'oodi p'oodi, p'oodi[de p'oodi[sid & p'ood/e 22 s> kauplus лавка, магазин, вузасянін
♦
raamatupood небӧг лавка;
toidupood сёян лавка
praad <pr'aad pr'ae pr'aadi pr'aadi, pr'aadi[de pr'aadi[sid & pr'aad/e 22 s>
1. ahjus küpsetatud lihatükk v lind жаринеч, пражинеч
♦
vasikapraad кукань яй жаринеч
2. supi järel pakutav liha-, kala- või muu soe roog мӧд сёян
♦
võtsime praeks guljaši мӧд сёян вылас босьтім гуляш
proovima <pr'oovi[ma pr'oovi[da proovi[b proovi[tud 28 v>
1. katsetama видлыны; maitsma видлыны (сёян)
♦
enne võistlust peab suusarada proovima вермасьтӧдз лыжи туйсӧ колӧ видлыны;
proovi, kas supil on soola parajalt видлы, тырмымӧн-ӧ супас солыс
2. selga, jalga мерайтны
♦
proovib mantlit [selga] пальто мерайтӧ
3. teha püüdma видлыны
♦
proovisin tõlkida видлі вуджӧдны
pöörlema <p'öörle[ma pöörel[da p'öörle[b pöörel[dud 30 v>
1. oma keskpunkti v telje ümber liikuma бергавны
♦
Maa pöörleb ümber oma telje Му шар бергалӧ аслас чӧрс гӧгӧрыс;
tuul paneb veskitiivad pöörlema тӧв бергӧдлӧ мельничалысь бордъяс
2. pöörakuid tehes kulgema чукльӧдлыны
♦
tee pöörles kivide vahel туйыс чукльӧдліс изъяс костӧд
3. mitte paigal püsima инӧ не ӧшйыны; vähkrema бергавны, пессьыны
♦
pool ööd pöörlesin unetult вой джынсӧ бергалі, эг узь;
poiss pöörles rahutult toolil зонка инас ӧшйытӧг бергаліс улӧс вылын;
lapsed pöörlevad lumes челядь пуртікасьӧны лым пиын
4. pea kohta бергӧдчыны
♦
kõrgus pani pea pöörlema выліас юрӧй пондіс бергӧдчыны
5. südame kohta гудрӧдлыны, шогӧдны
♦
juba pilk toidule võttis sisikonna pöörlema сёян аддзӧмсьыс нин сӧмын пондіс гудрӧдлыны
rasvane <rasvane rasvase rasvas[t -, rasvas[te rasvase[id 10 adj>
1. госа
♦
rasvane supp сыла шыд;
rasvane toit госа сёян;
rasvane savi нюдз сёй;
rasvane mees кыз морт, тшӧг морт
2. rasvaga kaetud, määrdunud госӧсь
♦
rasvaste kätega госӧсь киӧн
rändama <r'ända[ma ränna[ta r'ända[b ränna[tud 29 v>
1. reisima, matkama ветлыны, мунны-ветлыны, путешествуйтны
♦
võõrsil rändama йӧзын ветлыны;
rändab laias ilmas ringi путешествуйтӧ мир пасьтала;
rändas kaugeil radadel v [mööda] kaugeid radu муніс-ветліс ылі туйясӧд;
palju rännanud inimene уналаӧ ветлӧм морт
2. uuele asualale siirduma, kuskile levima, ameti tõttu ühest kohast teise liikuma вуджны, вешйыны
♦
noored rändavad maalt linna том войтыр вуджӧны сиктысь карӧ;
hundid rändavad toidu otsingul ida poole сёян корсиганыс кӧинъяс вешйӧны асывлань;
rändavad mustlased кӧялысь чиганъяс
3. piltl levima, [edasi] kanduma вуджны; ringi liikuma ветлыны
♦
põrutav uudis rändas klassis pingist pinki кок йылысь уськӧдан юӧр классын вуджис партасянь партаӧ;
kuulujutud rändavad ringi ветлӧны сёрнияс;
mööda Euroopat rändas gripp Европа пасьтала ветліс грипп
4. kuskile minema [v kõndima v sõitma], kuskil käima ветлыны; ringi liikuma, uitama шӧйтны, келавны
♦
rändas hajameelselt toast tuppa веськодя ветліс комнатысь комнатӧ;
õhtuti rändas ta niisama tänavatel рытъяснас сійӧ прӧстӧ сідз шӧйтіс уличьясті;
terve päev rändasin mööda metsa лунтыр келалі вӧрӧд
5. seoses millegi kuskile panemise v toimetamisega веськавны; ühest valdusest teise valdusse minema вуджны
♦
suurem osa mustikaid rändas korjaja suhu унджык чӧдйыс веськаліс вотчысьлы вомас;
ehted rändavad emadelt tütardele мичмӧдчанторъяс мамъяссянь вуджӧны нывъяслы
seltsis <s'eltsis postp, prep, adv> vt ka seltsi
1. postp [gen]; prep [komit] kellegi seltskonnas, kellegagi-millegagi koos -кӧд, -кӧд тшӧтш
♦
puhkus möödus sõprade seltsis шойччи ёртъяскӧд;
istus õhtul kaua raamatute seltsis рытнас дыр пукаліс небӧгъяс пӧвстын;
lahkus seltsis teiste töölistega муніс мукӧд уджалыськӧд тшӧтш
2. üheskoos ӧтлаын, ӧттшӧтш
♦
käisime seltsis koolis ӧттшӧтш ветлім школаӧ;
seltsis on segasem ӧтлаын гажаджык
3. kõnek kaasas сьӧрысь
♦
lastel on leivakotid seltsis челядьлӧн сёян нопъясныс сьӧраныс
soe <s'oe sooja s'ooja s'ooja, s'ooja[de s'ooja[sid & s'ooj/e 24 adj, s>
1. шоныд
♦
soe ilm шоныд поводдя;
soe toit шоныд сёян
2. südamlik, sõbralik шоныд, мелі, шань
♦
soe pilk мелі видзӧдлас
3. шоныд
♦
õues oli 25 kraadi sooja ывлаын вӧлі 25 градус шоныд;
maja ei pea sooja керкаыс оз кут шоныдсӧ
sukelduma <sukeldu[ma sukeldu[da sukeldu[b sukeldu[tud 27 v> vee alla laskuma, veepinnast allapoole ujuma сунны, суныштны
♦
part sukeldus toitu otsima утка суныштіс сёян корсьны
suutäis <+t'äis täie t'äi[t t'äi[de, täi[te t'äis[i 14 s>
1. korraga suhu mahtuv v väikene söögikogus вом тыр
♦
leivasuutäis, suutäis leiba вом тыр нянь;
pudrusuutäis, suutäis putru вом тыр рок;
hammustas saia küljest suure suutäie вом тырнас курччис булки;
võileivast jätkus vaid paariks suutäieks бутербродыс тырмис сӧмын ӧт-мӧдысь курччыны;
söögi alla pakuti suutäis viina сёян дорӧ вӧзйисны вом тыр вина;
viimane suutäis leiba on laual бӧръя нянь тор пызан вылын
2. [meeldiv, suupärane] toit чӧскыдтор; kadestamisväärne [jahi]saak веж петкӧдланатор
♦
parem suutäis hoiti laste jaoks чӧскыдджыкторсӧ видзисны челядьлы;
hiir on kassi suutäis шыр -- каньлы чӧскыдтор;
osta ära, see maatükk on magus suutäis ньӧб, тайӧ муыс веж петкӧдланатор
3. suuga seotud tegevuse kordade, lühiduse, põgususe vms kohta неуна
♦
koer haukus paar suutäit v mõne suutäie раз-мӧдысь увтыштіс пон;
pole aega suutäit juttugi ajada кадыс абу весиг кыв-мӧд шуны ӧта-мӧдлы, кадыс абу весиг неуна сёрнитыштны;
suutäis nalja kulub alati ära неуна шмоньыд век нин лӧсялас
söök <s'öök söögi s'ööki s'ööki, s'ööki[de s'ööki[sid & s'öök/e 22 s>
1. söök, toit сёян; looma- кӧрым, вердас
♦
maitsev söök чӧскыд сёян;
vilets söök омӧль сёян
2. söömine, söögiaeg сёйӧм
♦
hommikusöök асъя сёйӧм, завтрак;
õhtusöök рытъя сёйӧм;
söögi ajal сёйигӧн
tagavara <+vara vara vara v'arra, vara[de vara[sid 17 s> видзас, запас
♦
puutumatud tagavarad вӧрзьӧдны позьтӧм видзас;
jahutagavara пызь запас;
toidutagavara сёян запас
tarve <tarve t'arbe tarve[t -, tarve[te t'arbe[id 06 s>
1. [tarbimisalane] vajadus колӧм, колӧмлун, коланлун
♦
hapnikutarve кислород коланлун;
toidutarve сёян коланлун;
tarbe korral saad abi ковмас кӧ, тэныд отсаласны
2. (pl) tarbeesemed ja -ained, vahendid кӧлуй, материал
♦
ehitustarbed стрӧитчан кӧлуй;
õppetarbed велӧдчан кӧлуй
tatar <tatar t'atra tatar[t -, tatar[de t'atra[id 08 s> bot Fagopyrum греча, гречуга
♦
harilik tatar кӧдза греча, сёян греча
tegema <tege[ma teh[a t'ee[b tee[vad t'eh[tud, teg[i t'eh[ke teh[akse tei[nud 28 v>
1. midagi valmistama, looma, tekitama вӧчны, лӧсьӧдны; toitu valmistama пуны-пӧжавны; õmblustööd вурны
♦
süüa tegema сёян лӧсьӧдны;
leiba tegema нянь пӧжавны;
kas teen kohvi või teed? кофе вӧча али чай?;
lapsed teevad lumememme челядь вӧчӧны лыммортӧс;
parketti tehakse tammest паркет вӧчӧны тупуысь
2. hääle, häälitsuse kuuldavale toomise kohta шыасьны
♦
õpetaja tegi kurja v kõva häält велӧдысь скӧра шыасис;
rahast juttu ei tehtud сьӧм йылысь эз сёрнитны
3. põhjustama, esile kutsuma, tekitama вӧчны
♦
tegin endale kukkudes haiget уси да дойми;
talle meeldib nalja teha сылы кажитчӧ шмонитны;
tahtsin sulle üllatust teha кӧсйи тэныд сюрприз вӧчны
4. kehaliste liigutuste kohta ja seoses ühest paigast teise liikumisega, mitmesuguste tööde, toimingute, ettevõtmiste kohta вӧчны
♦
tegin sammukese kõrvale воськовтышті бокӧ;
tööd tegema уджавны, удж вӧчны;
lastel pole suvel linnas midagi teha гожӧмнас челядьлы карын вӧчнысӧ нинӧм;
mis tehtud, see tehtud мый вӧчӧма, сійӧс вӧчӧма
5. mingit ala harrastama, viljelema занимайтчыны
♦
sporti tegema спортӧн занимайтчыны
6. kellekski v millekski muutma v kujundama вӧчны; ametipostile panema пуктыны
♦
isa tahtis pojast kirikuõpetaja teha батьыс кӧсйис вӧчны письыс попӧс;
vennast tehti vallavanem вокӧс пуктісны вӧлӧсьтса старӧстаӧ
7. mingisuguseks muutma
♦
vihmasabin teeb uniseks зэр шыыс унмовськӧдӧ;
uudis tehti avalikuks v kõigile teatavaks юӧрсӧ йӧзӧдісны;
tee mind temaga tuttavaks! тӧдмӧд менӧ сыкӧд!
tervislik <tervisl'ik tervisliku tervisl'ikku tervisl'ikku, tervislik/e & tervisl'ikku[de tervisl'ikk/e & tervisl'ikku[sid 25 adj>
1. tervisesse puutuv, sellega seotud дзоньвидзалун
♦
puudus koolist tervislikel põhjustel школаын эз вӧв дзоньвидзалун пондаыс
2. tervisele kasulik бурдӧдан, бурдӧдчан
♦
tervislik eluviis дзоньвидза олан сям;
tervislik kliima бурдӧдан климат;
tervislik toit бур сёян
tina <tina tina tina -, tina[de tina[sid 17 s>
1. keem hõbejasvalge metall, inglistina озысь
♦
tinaga kaetud toidunõud озысялӧм сёян дозмук
2. kõnek plii, seatina свинеч, ширысь
♦
tinast kuul свинеч пуля;
mure rõhub raske tinana südame peal шогыс ширысь моз личкӧ сьӧлӧмӧс;
ta pilk oli täis tuhmi tina сылӧн видзӧдласыс вӧлі сьӧкыд да гудыр
toiduaine <+aine 'aine aine[t -, aine[te 'aine[id 06 s> сёянтор, сёян
♦
toiduained сёянъяс
toidupood <+p'ood p'oe p'oodi p'oodi, p'oodi[de p'oodi[sid & p'ood/e 22 s> сёян лавка
toit <t'oit toidu t'oitu t'oitu, t'oitu[de t'oitu[sid & t'oit/e 22 s>
1. сёян
♦
ühekülgne toit ӧти пӧлӧс сёян;
tervislik toit бур сёян
2. söök, roog сёян; loomade puhul: sööt кӧрым, вердас
♦
soe toit шоныд сёян
toode <toode t'oote toode[t -, toode[te t'oote[id 06 s> produkt, saadus вӧчӧмтор, вӧчас; toidu kohta сёян
♦
kodumaised tooted ас муса вӧчас;
piimatooted йӧла сёян;
savitooted сёйысь вӧчӧмторъяс
vahetund <+t'und tunni t'undi t'undi, t'undi[de t'undi[sid & t'und/e 22 s> koolis урок кост, перемена
♦
söögivahetund сёян кост
vilets <vilets viletsa viletsa[t -, viletsa[te viletsa[id 02 adj, s>
1. adj kehv: kehalise oleku, tervise kohta омӧль, жеб; mannetu, armetu коньӧр
♦
vilets tervis омӧль дзоньвидзалун;
vilets hobune омӧль вӧв;
vilets argpüks мустӧм трус
2. adj napp, ebapiisav омӧль
♦
vilets söök омӧль сёян
3. adj [majanduslikult] kehv, vaene гӧль
♦
vilets elu гӧль олӧм
üle jääma
1. kasutamata või vabaks jääma кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
toit, mis üle jäi, anti koerale сёян коляссӧ сетісны понлы
2. lõppema дугдыны, кобны
♦
kui vihm üle jääb, hakkame minema зэрыс кобас да мӧдӧдчам
