?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit
aktiivne <akt'iivne akt'iivse akt'iivse[t -, akt'iivse[te akt'iivse[id 02 adj>
1. активнӧй; initsiatiivne водзмӧстчысь
♦
seltsi aktiivne liige котырса водзмӧстчысь;
aktiivne puhkus активнӧй шойччӧм;
aktiivne vastupanu активнӧй водзсасьӧм;
aktiivne sõnavara keel [пыр] вӧдитчан кыввор;
aktiivne rahvastik stat уджалысь йӧз
2. ülekaalus oleva aktivaga активнӧй
♦
aktiivne bilanss maj активнӧй баланс
arvestus <arvestus arvestuse arvestus[t arvestus[se, arvestus[te arvestus/i 11 s>
1. арталӧм, артыштӧм, артас
♦
range arvestus стӧч арталӧм;
ebatäpne arvestus абу стӧч арталӧм;
seltsi liikmete arvestus котырӧ пырысьясӧс арталӧм;
oma sissetulekute ja väljaminekute kohta arvestust pidama воан сьӧм да видзӧм сьӧм артавны;
minu arvestust mööda менам арталӧм серти;
oma arvestustes eksima арталігӧн сорсьыны;
esialgsete arvestuste järgi водзвыв артыштӧм серти;
jaotada raha arvestusega kakssada eurot igaühele юкны сьӧм быдӧнлы кыксё евроӧн пайӧ
2. teadmiste kontroll kõrgkoolis зачёт, донъялан удж
♦
ladina keele arvestus латин кывйысь зачёт;
arvestust tegema v sooritama зачёт сдайтны
astuma <'astu[ma 'astu[da astu[b astu[tud 28 v>
1. mõne sammu võrra liikuma, sammuma, kõndima воськовтны; kõndima, käima мунны, восьлавны; peale, otsa, sisse тальччыны, тальыштны, сувтны; juurde, lähemale сибӧдчыны, матыстчыны; mööda, edasi мунны, прӧйдитны
♦
vagunisse astuma вагонӧ пырны;
{kelle} jala peale astuma {кодлы} кок вылас сувтны;
naela otsa astuma кӧрт тув вылӧ тальыштны;
astuge ettepoole воськовтӧй водзлань;
astusime kööki прӧйдитім инпӧлӧ;
ära peale astu! эн тальышт?;
astusin pinnu jalga кокӧс желлялі;
astub kiirel sammul ӧдйӧ восьлалӧ;
hakka aga astuma! мун [вай] татысь!
2. tegevust alustama, mille juurde asuma, organisatsiooni liikmeks hakkama пырны, панны
♦
lahingusse astuma кось панны;
kirjavahetusse astuma письмӧасьны заводитны;
vestlusse astuma сёрни панны;
abiellu v abielusse astuma гозйӧдчыны;
seltsi liikmeks astuma котырӧ пырны;
ülikooli astuma университетӧ пырны
hulka <h'ulka adv, postp> vt ka hulgas, hulgast postp [gen] sekka, seltsi пӧвстӧ, пиӧ; kuulumise kohta лыдӧ
♦
kadus rahva hulka вошис йӧз пӧвстӧ;
poiss läks teiste laste hulka зонка муніс мукӧд челядь дорӧ;
kartulite hulka on sattunud kive картупель пиас веськалӧмаӧсь изъяс;
ilves kuulub kaslaste hulka вӧркань пырӧ кань сикас лыдӧ;
ta kuulub kooli parimate õpilaste hulka сійӧ пырӧ школаса медбур велӧдчысьяс лыдӧ
juhtkond <j'uhtk'ond j'uhtkonna j'uhtk'onda j'uhtk'onda, j'uhtk'onda[de j'uhtk'onda[sid & j'uhtk'ond/i 22 s> веськӧдлысьяс
♦
tehase juhtkond заводса веськӧдлысьяс;
instituudi juhtkond институтса веськӧдлысьяс;
valiti seltsi uus juhtkond котырӧ бӧрйисны выль веськӧдлысьясӧс;
eks juhtkond tea paremini веськӧдлысьяс тӧдӧныджык, веськӧдлысьяслы тыдалӧджык
järjekordne <+k'ordne k'ordse k'ordse[t -, k'ordse[te k'ordse[id 02 adj> ӧчереднӧй
♦
seltsi järjekordne koosolek котырлӧн ӧчереднӧй чукӧртчылӧм
liige <liige l'iikme liige[t -, l'iikme[te l'iikme[id 05 s>
1. шлен, пырысь (кутшӧмкӧ организацияӧ)
♦
auliige пыдди пуктана шлен;
seltsi liige котырӧ пырысь
2. kõnek liiges йӧзви
♦
põlvede liikmed on valusad пизьӧс йӧзви висьӧ
sekka <s'ekka postp, adv>
1. kelle-mille seltsi, keskele, hulka пӧвстӧ, пиӧ
♦
tule meie sekka! лок ми дорӧ!;
varas kadus rahva sekka гусясьысь вошис йӧз пӧвстӧ;
mina ei sobi teie sekka ме ті лыдӧ ог ладмы
2. kelle-mille sisse, lisaks, vahele -ӧ
♦
poetas sõna jutu sekka сёрниӧ кыв содтіс;
tainasse pannakse rosinaid sekka няньшомӧ пуктӧны изюм
selts <s'elts seltsi s'eltsi s'eltsi, s'eltsi[de s'eltsi[sid & s'elts/e 22 s>
1. ühing, organisatsioon котыр
♦
Emakeele Selts Чужан кыв котыр;
jahimeeste selts вӧралысь котыр
2. seltskond, kaaslane
♦
tänas oma kaaslast seltsi eest аттьӧаліс ёртсӧ компанияысь;
ega sa meie seltsi ei põlga? он-ӧ тэ миянӧс ӧтдорт?;
veetis õhtu sõprade seltsis колляліс рытсӧ ёртъясыскӧд
seltsis <s'eltsis postp, prep, adv> vt ka seltsi
1. postp [gen]; prep [komit] kellegi seltskonnas, kellegagi-millegagi koos -кӧд, -кӧд тшӧтш
♦
puhkus möödus sõprade seltsis шойччи ёртъяскӧд;
istus õhtul kaua raamatute seltsis рытнас дыр пукаліс небӧгъяс пӧвстын;
lahkus seltsis teiste töölistega муніс мукӧд уджалыськӧд тшӧтш
2. üheskoos ӧтлаын, ӧттшӧтш
♦
käisime seltsis koolis ӧттшӧтш ветлім школаӧ;
seltsis on segasem ӧтлаын гажаджык
3. kõnek kaasas сьӧрысь
♦
lastel on leivakotid seltsis челядьлӧн сёян нопъясныс сьӧраныс
vastuvõtmine <+v'õtmine v'õtmise v'õtmis[t v'õtmis[se, v'õtmis[te v'õtmis/i & v'õtmise[id 12 & 10? s>
♦
sünnituse vastuvõtmine кага вайигӧн гӧгинялӧм;
seltsi liikmeks vastuvõtmine котырӧ босьтӧм, котырӧ примитӧм;
uue aasta vastuvõtmine выль во пасйӧм
üldiselt <'üldiselt adv>
1. üldjoontes, laias laastus, keskeltläbi кызвыннас, кызвынсӧ, ёнджыкасӧ
♦
üldiselt oleme oma ülemusega rahul веськӧдлысьнаным ми кызвынсӧ дӧвӧльӧсь
2. tavaliselt, enamasti, valdavalt пырджык, векджык
♦
nagu üldiselt tavaks, avas koosoleku seltsi esimees кыдзи пырджык овлӧ, собранньӧсӧ восьтіс котырса веськӧдлысь
3. konkretiseerimata, üksikasjadesse laskumata ылӧсас
♦
probleemist kõneldi üsna üldiselt проблема йывсьыс сёрнитісны ылӧсас
