[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aeg <'aeg aja 'aega 'aega, 'aega[de 'aega[sid & 'aeg/u 22 s>
1. ajaarvestuses кад
♦
kohalik aeg siinne татчӧс кад; sealne сэтчӧс кад;
üleminek suveajalt talveajale гожся кадсянь тӧвся вылӧ вуджӧм;
tõusime kella kaheksa ajal чеччим кӧкъямыс час гӧгӧр
2. piiratud kestus, vältus, ajalõik, -vahemik, -järk кад, нэм, -дыр, кадколаст, кост
♦
hommikune aeg асъя кад;
õhtune aeg рытъя кад;
nõukogude aeg сӧвет кад;
karm aeg чорыд кад;
raske aeg сьӧкыд кад;
möödunud v ammused ajad важся кад, кольӧм кад;
antiikaeg античнӧй нэм;
heinaaeg турун пуктан кад, ытшкандыр;
jääaeg geol йиа нэмъяс, кыз йиа кадколаст;
keskaeg шӧр нэмъяс;
kevadaeg, kevadine aeg тувсов кад;
kõrgaeg дзордзалан кад;
näljaaeg тшыг кад;
seeneaeg тшака кад, тшак вотан кад;
talveaeg, talvine aeg тӧвся кад;
õitse[mis]aeg дзоридзалан кад;
ärkamisaeg aj ловзьӧдан кадколаст;
ööaeg, öine aeg войся кад;
kogu aeg пыр, век, помся, дугдывтӧг;
pikka aega дыр, дыр кад чӧж;
igal ajal кӧть кор;
lähemal ajal матысса кадӧ;
nüüdsel v praegusel ajal ӧнія кадӧ;
viimasel ajal бӧръя кадас;
pühade ajal празьник кадӧ;
samal ajal сэккості;
kauemaks ajaks дырджык кежлӧ;
aja puudusel, ajapuuduse tõttu кад тырмытӧмла;
mõni aeg hiljem мындакӧ кад мысти;
mõne v natukese v veidikese aja pärast недыр мысти;
üle hulga aja уна кад мысти;
kuu aega tagasi тӧлысь сайын;
ammust aega коркӧ важӧн;
oma aja äraelanud ideed ассьыныс нэмсӧ олӧм мӧвпъяс
3. millekski ettenähtud, kuluv, sobiv, määratud aeg кад, кадколаст, -дыр
♦
kaotatud aeg воштӧм кад;
kibe tööaeg пӧсь кад;
ettevalmistusaeg дасьтысян кад;
garantiiaeg гарантия сетан кад;
ilmumisaeg йӧзӧдан кад;
kooliaeg велӧдчан кад;
lisaaeg содтӧд кад;
ooteaeg виччысян кад;
puhkusaeg шойччан кад;
sünniaeg чужан кад;
tööaeg уджалан кад;
vabal ajal прӧст кадӧ, эштандырйи;
ülikooli ajal студенталігӧн, студенталан кадӧ;
mul pole aega менам кадӧй абу;
aeg on tõusta кад чеччыны;
aega raiskama кад воштыны;
säästke aega! видзӧй кадтӧ!;
aeg on napp, aega on napilt кадыс этша;
aeg läheb кадыс мунӧ;
aeg lendab кадыс лэбӧ;
aega viitmata asusime teele кадсӧ каттьытӧг петім туйӧ;
kaotatud aega on raske tasa teha воштӧм кадтӧ косӧдны сьӧкыд
4. keel кад
♦
inglise keele aegade süsteem англияса кывлӧн кад система

arutama <aruta[ma aruta[da aruta[b aruta[tud 27 v> видлавны, мӧвпъясӧн юксьыны
♦
tööplaani arutama уджалан план видлавны;
seda küsimust tuleb rahulikult arutada тайӧ юалӧмсӧ колӧ лӧня видлавны;
neid probleeme tuleks koosolekul arutada тайӧ проблемаяссӧ коліс эськӧ видлавны собранньӧ вылын;
asja kohtulikult arutama делӧсӧ ёрдын видлавны;
mis siin arutada, kõik on selge мый тан видлавнысӧ, ставыс ясыд;
arutasin kaua, millest rääkida дыр мӧвпалі, мый йылысь висьтавны

hetk <h'etk hetke h'etke h'etke, h'etke[de h'etke[sid & h'etk/i 22 s> здук, сутш
♦
kauaoodatud hetk дыр виччысяна здук;
sobiv hetk лӧсялана здук;
lahkumishetk торйӧдчан здук;
puhkehetk шойччан здук;
hetk tagasi здук сайын;
hetkeks здук кежлӧ;
hetk hiljem здук мысти;
ühe hetkega здукӧн;
samal hetkel сійӧ жӧ здукас;
esimesest hetkest заводитчӧмсяньыс;
kuni viimase hetkeni бӧръя здукӧдзыс;
koosolek on iga hetk algamas собранньӧыс пыр-пыр заводитчас;
oota üks hetk! виччысьлы ӧти здук!

hommikuti <hommikuti adv> асывъясӧ, асывъяснас
♦
varahommikuti водз асывъяснас;
magas hommikuti kaua асывъяснас узис дыр

hooaeg <+'aeg aja 'aega 'aega, 'aega[de 'aega[sid & 'aeg/u 22 s> сезон, кад, -дыр
♦
jahihooaeg вӧралан кад;
supelhooaeg купайтчан кад;
hooaja lõpp сезон пом

hulk <h'ulk hulga h'ulka h'ulka, h'ulka[de h'ulka[sid & h'ulk/i 22 s>
1. kogus лыд; määr ыджда
♦
arvutu hulk лыд ни тшӧт;
tohutu hulk зэв уна;
aasta keskmine sademete hulk лым-зэрлӧн вогӧгӧрся шӧркоддьӧм лыд;
tasutakse vastavalt töö hulgale мынтасны уджлӧн ыджда серти
2. suur arv v kogus уна
♦
rahvahulk уна йӧз;
hulga peale saime poisist jagu унанад вермим зонтӧ;
ma pole teda hulgal ajal näinud ме сійӧс дыр кад чӧж эг аддзыв;
see juhtus hulga aastate eest тайӧ вӧлі уна во сайын

jalg <j'alg jala j'alga j'alga, j'alga[de & j'alg/e j'alga[sid & j'alg/u 22 s>
1. inimesel, loomal кок
♦
parem jalg веськыд кок;
vasak jalg шуйга кок;
pikad jalad кузь кок;
jämedad jalad кыз кок;
kõverad jalad чукля кок;
väledad jalad тэрыб кок;
eesjalg, esijalg, esimene jalg водз кок;
puujalg пу кок;
tagajalg, tagujalg, tagumine jalg бӧр кок;
sul on nooremad jalad тэнад кокыд томджык;
jalgu pühkima кок чышкыны;
väänas jala välja коксӧ песовтіс;
murdis jala коксӧ чегис;
jalg pandi lahasse коксӧ кардъялісны;
lonkab ühte jalga ӧти кок пӧвнас чотӧ;
jalad on pikast istumisest surnud дыр пукалӧмла кокӧй позяліс;
kingad on jala järgi кӧмыс буретш;
saapaid jalga panema [endale] сапӧгасьны;
kingi jalga proovima тупли мерайтны;
panin püksid jalga гачаси;
ta võttis püksid ja sokid jalast сійӧ пӧрччис гачсӧ да носкисӧ;
koer hammustas poissi jalast пон курччис зонкаӧс кокӧдыс;
aitasin kukkunu jalgadele отсалі усьӧмалы сувтны;
püsisime vaevu jalul муртса кок йылын сулалім;
jala peale astuma кок вылӧ тальччыны
2. kandev osa, alus кок; bot. под
♦
lambijalg, lambi jalg лампа кок;
seenejalg, seene jalg тшак под;
kolme jalaga tool куим кока улӧс;
jalaga õmblusmasin кокӧн личкалан вурсян машина

kahtlema <k'ahtle[ma kahel[da k'ahtle[b kahel[dud 30 v> ыдъясьны, сомневайтчыны; kõhklema падъявны
♦
selles ei kahtle keegi таын некод оз ыдъясь;
kahtlesime kaua, kas minna või mitte дыр падъялім, мунны али не мунны;
hakkasin kahtlema jutu õigsuses понді ыдъясьны, збыль-ӧ висьталӧмыс

kange <k'ange k'ange k'ange[t -, k'ange[te k'ange[id 01 adj>
1. paindumatu, jäik кын, измӧм; külmast гегдӧм, турдӧм
♦
külmast kangeks jääma v tõmbuma кӧдзыдла турдыны;
selg jäi tööst kangeks ёна уджалӧмысь мышкӧй оз веськав;
jalad jäid pikaajalisest istumisest kangeks дыр пукалӧмла кокӧй позяліс;
tüdruk jäi hirmust kangeks piltl нывка повзьӧмысла турдіс
2. tugev, äge ён, чорыд; tugevatoimeline крепыд, чорыд
♦
kange peavalu ён юр висьӧм;
kange köha сьӧкыд кызӧм;
kange soov ыджыд кӧсйӧм;
kange külm v pakane чорыд кӧдзыд;
kange tuul ён тӧв, ыджыд тӧв;
kange tee крепыд чай;
kange äädikas чорыд уксус;
kange lahus чорыд сорас;
kange tubakas ён табак;
kange vein чорыд вина;
kange hais чорыд кӧр;
mul on kange janu ёна косьмӧ горшӧй;
mul on kange kiire v rutt зэв ёна тэрмася

kaua <kaua adv> дыр
♦
päris kaua дыркодь;
ta oli kaua ilma tööta сійӧ дыр уджтӧмаліс

kauaks <kauaks adv> pikaks v hulgaks ajaks дыр кежлӧ
♦
ma ei tulnud kauaks ме эг дыр кежлӧ лок;
kuhu ta nii kauaks jääb? кӧні сійӧ та дырасӧ?

kauplema <k'auple[ma kaubel[da k'auple[b kaubel[dud 30 v>
1. kaupu müüma вузавны; äri ajama вузасьны
♦
kahjumiga kauplema убыткаӧн вузасьны;
metsaga kauplema вӧр вузавны, вӧрӧн вузасьны
2. tingima донъясьны
♦
kaupa tehes kaubeldi kaua артмӧдчигӧн дыр донъясисны

keerutama <keeruta[ma keeruta[da keeruta[b keeruta[tud 27 v>
1. keerlema panema, korduvalt keerama бергӧдлыны; ennast бергавны; keerdu ajama гартны
♦
ratast keerutama кӧлеса бергӧдлыны;
nööri keerutama гез гартны;
tüdruk keerutas end kaua peegli ees ныв дыр бергаліс рӧмпӧштан водзын
2. ringe v keerde tegema бергавны
♦
pea kohal keerutas kull юр весьтын бергаліс кутш
3. rulli v rõngasse keerama гаровтны
♦
eit keerutas pähe juuksekrunni пӧч гаровтіс юрсисӧ балябӧжас [тутурӧ]
4. piltl jutuga laveerima мудеравны; juttu heietama кузя висьтавны
♦
räägi, kuidas asi oli, ära keeruta! висьтав, кыдзи вӧлі, эн мудерав!;
kõneleja keerutas pikalt-laialt, aga asja tuumani ei jõudnudki сёрнитысьыс кузя висьтасис, а сюрӧсӧдзыс эз и во

küljes <küljes adv, postp> vt ka küljest, külge adv; postp [gen] peal, kinni, teatavas olukorras
♦
puudel püsisid kaua lehed küljes пуяс вылысь корйыс дыр эз усь;
ripub mul nagu takjas küljes сирасис ме дорӧ;
kodu on tal südame küljes piltl гортыс сылӧн сьӧлӧмас

maadlema <m'aadle[ma maadel[da m'aadle[b maadel[dud 30 v> sülitsi võitlema, seljatada püüdma бертчыны; piltl vaeva nägema, rassima мырсьыны; piltl protsessima, õiendama, kisklema вермасьны
♦
poisid maadlevad murul эжа вылын бертчӧны зонъяс;
ta maadles kaua haigustega сійӧ дыр вермасис висьӧмъяскӧд;
koolis maadlesin matemaatikaga школаын ме мырси математикаӧн

pikaajaline <+ajaline ajalise ajalis[t ajalis[se, ajalis[te ajalis/i 12 adj>, ka pikaaegne кузь, кузь кадся, дыр кыссьысь
♦
pikaajaline haigus кузь висьӧм

pikalt <pikalt adv> pikka aega, kauaks кузя, дыр
♦
silmitsesin teda pikalt кузя сійӧс видзӧді;
rahast ei jätkunud kuigi pikalt сьӧмыс дыр кежлӧ эз тырмы

põrutama <põruta[ma põruta[da põruta[b põruta[tud 27 v>
1. põruma panema, põrumist esile kutsuma зӧркӧдны, пыркӧдны
♦
tee on hea, ei põruta üldse туйыс бур, ньӧти оз пыркӧд;
põrutav tee зӧркӧдана туй
2. tugevasti lööma, virutama кучкыны, вартны; jalaga зымӧдны; mida hooga kuskile lööma v paiskama шыбитны; kõnek kellele tugevat hoopi andma, keda millega viskama лӧсыштны
♦
mees põrutas vihaselt rusikaga lauale v vastu lauda мужичӧй скӧра кучкис кабырнас пызанӧ;
tantsijad põrutasid hoogsalt jalga vastu põrandat йӧктысьяс вынӧн зымӧдісны кокнас джоджӧ;
poiss põrutas kassile kiviga зонка шыбитіс каньлы изйӧн;
ta põrutati mättasse сылы лӧсыштісны
3. kehavigastusena, ise viga saada доймыны; mingit kehaosa vigastada дойдны
♦
ta sai autoõnnetusel põrutada сійӧ доймис аварияын;
põrutatud jalg tegi kaua valu дойдлӧм кок дыр висис
4. piltl rabama, jahmatama panema v üllatama, vapustama, [tugevasti] puudutama падмӧдны, шӧйӧвоштыны
♦
olen kuuldust põrutatud кылӧмторсьыс шӧйӧвоши;
põrutav uudis падмӧдана выльтор
5. kurjalt v järsult ütlema, käratama равӧстны
♦
põrutas paar kõvemat sõna равӧстіс гоз-мӧд чорыд кыв
6. kõnek laskma, tulistama шковгыны
♦
põgenejale põrutati paar pauku järele гоз-мӧдысь шковгисны пышйысьлы бӧрсяньыс
7. kõnek kihutama, kuhugi kiiresti minema тӧвзьыны, лэбны
♦
põruta rattaga otse koju! тӧвзьы великнад веськыда гортад!;
kuhu sa nüüd põrutad? кытчӧ тэ лэбан?;
põruta siit minema! усйысь татысь!;
istus autosse ja põrutas minema сӧліс машинаӧ да тӧвзис-муніс
8. kõnek väljendab v rõhutab tegevuse hoogsust
♦
mehed põrutasid kooris laulu v laulda мужичӧйяс хорӧн горӧдісны сьывны;
orkester põrutas marssi оркестр грымӧбтіс марш

seltsis <s'eltsis postp, prep, adv> vt ka seltsi
1. postp [gen]; prep [komit] kellegi seltskonnas, kellegagi-millegagi koos -кӧд, -кӧд тшӧтш
♦
puhkus möödus sõprade seltsis шойччи ёртъяскӧд;
istus õhtul kaua raamatute seltsis рытнас дыр пукаліс небӧгъяс пӧвстын;
lahkus seltsis teiste töölistega муніс мукӧд уджалыськӧд тшӧтш
2. üheskoos ӧтлаын, ӧттшӧтш
♦
käisime seltsis koolis ӧттшӧтш ветлім школаӧ;
seltsis on segasem ӧтлаын гажаджык
3. kõnek kaasas сьӧрысь
♦
lastel on leivakotid seltsis челядьлӧн сёян нопъясныс сьӧраныс

sihtima <s'ihti[ma s'ihti[da sihi[b sihi[tud 28 v>
1. tabamise, pihtasaamise eesmärgil витны, метитчыны
♦
kütt sihib jänest вӧралысь витӧ кӧчлы;
sihtis kaua метитчис дыр
2. mingisse suunda näitama, osutama индыны, витны
♦
sihtis sõrmega silmapiirile витіс чуньнас енэжтаслань;
sõrm sihtis allkirja чуньыс индіс кырмпас вылӧ
3. mingit sihti, eesmärki taotlema, millegi poole püüdlema ыштыны, лӧсьӧдчыны; vihjama витны
♦
ta sihib kapteniks сійӧ ыштӧ лоны капитанӧн;
kuhu sina minema sihid? кытчӧ тэ лӧсьӧдчин мунны?;
ma ei mõista, kuhu sa oma jutuga sihid ме ог гӧгӧрво, кодарлань тэ витан аслад сёрнинад
4. silmitsema, takseerima дзоргыны, видзӧдны
♦
poiss sihtis üksisilmi õngekorki зонка дугдывтӧг дзоргис таб вылӧ;
miks sa mind niimoodi sihid? мыйла тэ ме вылӧ тадзи видзӧдан?
5. millegi sihis minema, kuhugi suunduma веськӧдчыны
♦
poiss sihtis tüdrukute juurde зон веськӧдчис нывъяс дорӧ

tuim <t'uim tuima t'uima t'uima, t'uima[de t'uima[sid & t'uim/i 22 adj>
1. puudutuse vastu tundetu нинӧм кывтӧм
♦
tuimad sõrmed чуньӧй нинӧм оз кыв;
jalad on pikaajalisest istumisest tuimad кокӧй дыр пукалӧмла дубаліс
2. valu vm negatiivse tundega seoses: pakitsev, nüri, hääle, heli kohta: tuhm ёнтана; toidu kohta: mahlatu, maitsetu кӧртӧм
♦
tuim valu ёнтана дой;
porgandid jäid talve jooksul tuimaks морковыс тов чӧжнас воштӧма кӧрсӧ
3. meelte ja vaimse suutlikkuse kohta: kehvavõitu, tönts, vilets, raske taibuga ныж вежӧра
♦
tuim õpilane ныж вежӧра велӧдчысь;
vanaisa kõrvakuulmine on juba üsna tuim пӧльным зэв нин сьӧкыд пеля
4. loomult tundetu, vähese innukusega, külm, osavõtmatu, ükskõikne, vaimselt loid, huvideta веськодь
♦
tuim pilk веськодь синвидзӧдлас
5. väheelamuslik, igav, ebahuvitav, väljendusvaene, ilmetu гажтӧммӧдан
♦
tuim kõne гажтӧммӧдан сёрни
6. jäik, kõva чорыд
♦
tuimad toolid чорыд улӧсъяс

unine <unine unise unis[t -, unis[te unise[id 10 adj> унзіль
♦
unised silmad унзіль син;
hommikuti on ta kaua unine ja pahur асывнас сійӧ дыр овлӧ унзіль да зумыш

vastupidav <+pidav pidava pidava[t -, pidava[te pidava[id 02 adj> eseme, materjali kohta: püsiv, kestev, kindel, tugev ён, крепыд; jalatsite, rõivaste kohta ён, дыр киссьытӧм
♦
vastupidav tööriietus дыр киссьытӧм уджалан паськӧм

väljend <väljend väljendi väljendi[t -, väljendi[te väljende[id 02 s> кывйитлӧс, фраза
♦
piltlik väljend серпаса кывйӧз;
fraseoloogiline väljend кывтэчас;
piibliväljend библияса кывйитлӧс;
otsib kaua sobivat väljendit дыр корсьӧ туяна кывъяс