[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

ajama <aja[ma aja[da aja[b 'ae[tud 27 v>
1. mingis suunas liikuma panema, midagi tegema sundima вӧтлыны, йӧткыны
♦
karja koju ajama [скӧт] стада гортӧ вӧтлыны;
poissi kooli ajama зонкаӧс школаӧ вӧтлыны;
aja lehm lauta йӧрт мӧссӧ гидӧ;
tuul ajas jää randa тӧлыс вӧтліс йисӧ берегӧ;
aja see mõte peast шыбит юрсьыд тайӧ мӧвпсӧ;
tema ka ennast kohale ajanud и сійӧ [тшӧтш] татчӧ кыссьӧма;
autot ukse ette ajama машина ӧдзӧс дорӧ матӧдны;
siia tuleb kiil vahele ajada татчӧ костас колӧ тув сюйны;
vana kaev aeti täis важ юкмӧссӧ тыртісны;
praht aeti hunnikusse ёгсӧ чукӧртісны ӧти чукӧрӧ;
laps oli endale pinnu sõrme ajanud кагалы чуняс жель пырӧма;
laps ajab kõik suhu кага ставсӧ вомас сюйӧ;
lihatükke vardasse ajama яй торъяс шоддзӧ пысавлыны;
niiti nõela taha ajama сунис емӧ пысавны
2. riietuseset selga panema пасьтавны, -ась (riietuseseme nimetus + -ась); jalanõud jalga panema кӧмавны, -ась (jalanõu nimetus + -ась); seljast v jalast võtma пӧрччыны
♦
mantlit selga ajama пальто пасьтавны, пальтоасьны;
pükse ja saapaid jalga ajama гачасьны да сапӧгасьны;
riideid seljast maha ajama пӧрччысьны;
ajas püksid ja saapad jalast пӧрччис гачсӧ да сапӧгсӧ
3. end v oma kehaosa mingisse asendisse viima
♦
jalgu laiali v harki ajama кок паськӧдны;
sõrmi harali ajama чунь чашкӧдны;
silmi pärani v punni ajama син чашкӧдны;
selga sirgu ajama мыш веськӧдны;
kaela õieli ajama сьылі нюжӧдны;
koer ajas kõrvad kikki пон чошкӧдіс пельсӧ;
ajas end põlvili пидзӧсчанясис;
ajas jalad sirgu веськӧдіс коксӧ;
hobune ajas end tagajalgadele püsti вӧлыс кыккокйыв сувтіс;
koer ajas hambad irevile пон жергӧдіс пиньсӧ
4. füsioloogilist protsessi, psüühilist seisundit, tundmust esile kutsuma петкӧдны, кыпӧдны, -ӧд (erinevad kausatiivse sufiksiga moodustatud verbid)
♦
tolm ajab köhima бусысь кызӧдӧ;
rasvane toit ajab iiveldama госа сёянысь вукӧдӧ;
aspiriin ajab higile v higistama аспиринысь пӧсьӧдӧ;
sõrm ajas umbe чуньыс ыӧдіс;
ära aja mind naerma эн петкӧд серамӧс;
vihale ajama скӧрмӧдны;
meeleheitele ajama сьӧлӧм уськӧдны
5. mingisse seisundisse viima, mingisuguseks tegema, nt keema
♦
rauda tuliseks ajama донӧдны кӧрт;
vett keema ajama ва пузьӧдны;
vahekordi teravaks ajama ӧта-мӧдкост йитӧдъяс лёкмӧдны;
vaadake, et te maja põlema ei aja видзӧдӧй, эн кӧть керкасӧ сотӧй;
tuisk on kõik teed umbe ajanud турӧбыс став туйсӧ тыртӧма;
laiskus on poisi hukka ajanud дышыс зонсӧ тшыкӧдіс
6. endast välja saatma v eraldama
♦
ahi ajab suitsu пачыс тшынӧдӧ;
õlu ajab vahtu сур быгзьӧ;
kuusk ajab okkaid коз пу чӧвтӧ емсӧ;
jänes ajab karva кӧч вежӧ гӧнсӧ;
uss ajab kesta кый вежӧ кусӧ
7. kätte saada püüdes järgnema вӧтчыны
♦
koerad ajavad põtra понъяс вӧтчӧны йӧра бӧрся
8. rääkima, kõnelema
♦
juttu ajama сёрнитны;
rumalusi ajama нинӧм абусӧ висьтавны;
lora ajama нинӧмсӧ сӧрны;
mis sa nüüd hullu ajad мый тэ сӧран
9. heli tekitama
♦
vilet ajama чипсанӧн чипсыны;
kass ajab nurru кань кургӧ
10. kiiresti sõitma v minema тӧвзьыны, лэбны
♦
tuhatnelja võidu ajama кыккокйыв пышйыны-венласьны;
ükski auto ei peatunud, kõik ajasid mööda ни ӧти машина эз сувт, ставныс тӧвзисны дорті;
kõik pistsid v panid ajama ставӧн лататы пышйисны
11. korraldama, õiendama
♦
rahumeelset välispoliitikat ajama нуӧдны зыксьытӧм ортсыса политика;
ajas selle asja joonde [сійӧ] ладмӧдіс тайӧ делатӧ
12. mingit käitumisliini järgima, midagi taotlema
♦
jonni v kiusu ajama аслань синны, ассьыд визь нуӧдны, асныравны;
uhkust ajama ышнясьны;
oma tahtmist ajama синны ас ног
13. õmmeldes kinnitama вурны < {мый бердӧкӧ}>
♦
varrukat otsa v külge ajama сос вурны;
lappi [peale] ajama дӧмасавны
14. destilleerima, utma
♦
puskarit ajama аскур вийӧдны;
tökatit ajama дьӧгӧдь вийӧдны
15. habeme v juuste kohta
♦
habet ajama тош бритны;
pead paljaks ajama юр кушӧдз шырны

allikas <allikas allika allika[t -, allika[te allika[id 02 s>
1. veekogu ӧшмӧс, ключ
♦
kuumaveeallikas пӧсь [ваа] ключ;
mineraalveeallikas минеральнӧй ӧшмӧс;
ohvriallikas вись ваян ӧшмӧс;
puhta ning selge veega allikas сӧстӧм да сӧдз [ваа] ключ;
allikast vett jooma ключысь ва юны;
allikas vuliseb ключ сяльгӧ
2. piltl lähtematerjal, lähe, algus, põhjustaja ӧшмӧс, подув, сетысь
♦
kirjalikud allikad гижӧда ӧшмӧсъяс;
arhiiviallikas архивса ӧшмӧс;
energiaallikas энергия сетысь;
jõuallikas вын сетысь;
teabeallikas юӧр ӧшмӧс;
valgusallikas югыд сетысь;
vooluallikas el ток сетысь;
kõigi pahede allikas став лёкыслӧн подулыс;
loodus ilu allikana вӧр-ва мичлун подув туйӧ

anum <anum anuma anuma[t -, anuma[te anuma[id 02 s> доз, дозмук
♦
tühi anum тыртӧм дозмук;
klaasanum, klaasist anum стеклӧ дозмук;
piimaanum йӧв доз;
puuanum, puust anum пу дозмук;
savianum, savist anum сёй дозмук;
veeanum ва доз;
ühendatud anumad füüs йитӧда дозъяс;
anum on vett täis дозйыс ва тыра

aur <'aur auru 'auru 'auru, 'auru[de 'auru[sid & 'aur/e 22 s> ру; udu ру
♦
tuline aur жар ру;
kuiv aur кос ру;
ülekuumendatud aur донӧдӧм ру;
mürgised aurud пагӧдан ру;
alkoholiaur вина ру;
elavhõbedaaur тюрк ру;
hingeaur лов ру;
veeaur ва ру;
uduaur пакталан ру;
auruga kütma руӧн шонтыны;
auruga keetma руӧн пузьӧдны

automaat <autom'aat automaadi autom'aati autom'aati, autom'aati[de autom'aati[sid & autom'aat/e 22 s> tehn isetöötav seade; sõj relv автомат
♦
Kalašnikovi automaat sõj Калашниковлӧн автомат;
ajaleheautomaat газет [вузалан] автомат;
jootmisautomaat põll юктасян автомат;
mänguautomaat чача автомат;
piletiautomaat билет [вузалан] автомат;
rahavahetusautomaat сьӧм вежан автомат;
telefoniautomaat телефон-автомат;
automaadist gaseeritud vett jooma автоматысь газ ва юны;
helistasin automaadist звӧниті автоматсянь

bioloogia <biol'oogia biol'oogia biol'oogia[t -, biol'oogia[te biol'oogia[id 01 s> биология
♦
agrobioloogia агробиология;
hüdrobioloogia гидробиология, ва биология;
üldbioloogia подув биология;
viiruste bioloogia вирус биология

hoiduma <h'oidu[ma h'oidu[da h'oidu[b h'oidu[tud 27 v> vältima видзчысьны
♦
külmetusest hoiduma кынмӧмысь видзчысьны;
hoiduge ülearustest kulutustest видзчысьӧй ковтӧг сьӧм видзӧмысь;
hoidusin temaga kohtumast видзчыси сыкӧд аддзысьӧмысь;
hoiduge keetmata vee joomisest видзчысьӧй пузьӧдлытӧм ва юӧмысь;
hoidu rongi eest! видзчысь поездысь!

imema <ime[ma ime[da ime[b ime[tud 27 v>
1. suhu tõmbama, lutsima нёнявны; mõnda aega нёньыштны
♦
laps imeb rinda кага нёнялӧ морӧс;
kompvekki imema кампет нёнявны;
piipu imema каллян нёнявны;
imes kondi puhtaks вемсӧ лы пытшсьыс нёняліс
2. midagi endasse v kuskilt välja tõmbama кыскыны, нёнявны
♦
taimed imevad pinnasest niiskust быдмӧгъяс кыскӧны муысь ва;
sääsk on enda verd täis imenud ном польдчытӧдзыс вирсӧ юӧма;
maa imes endasse kogu niiskuse муыс став васӧ кыскӧма

jagu <jagu j'ao jagu j'akku, jagu[de jagu[sid 18 s>
1. osa, jaotamise v jagunemise tulemus юкӧн; osasaam пай
♦
suurem v enam jagu rukist oli lõigatud унджык рудзӧгыс вӧлі вундӧма;
igaüks sai saagist oma jao кыйдӧссьыс быдӧнлы вичмис аслас пай
2. kõnek kuuluvuse puhul, kelle-mille oma -лӧн
♦
minu jagu менам;
isa jagu батьлӧн;
jalgratas on isa jagu велосипедыс батьлӧн;
kelle jagu see on? кодлӧн тайӧ?
3. mõõdu, määra v aja puhul
♦
ta on minust pea jagu pikem сійӧ меысь юр вылӧ кымын кузьджык;
lõhkusin nädala jao puid valmis поткӧдлі вежон кежлӧ кымын пес;
panges on liitri jagu vett ведраас литра кымын ва;
ostsin meetri jagu riiet ньӧби метра кымын дӧра;
lund on juba paras jagu maas лымйыс муас унакодь нин;
selleks kulub üks jagu aega та вылӧ ковмас унакодь кад;
hommikust jagu ööd hakkas sadama асъядорыс зэрмис;
see juhtus sügisest jagu talve тайӧ вӧлі тӧвладорыс

jahe <jahe jaheda jaheda[t -, jaheda[te jaheda[id 02 adj> õhk, tuul jms ыркыд; vesi jms кӧдзыд; ülekantud tähenduses кӧдзыд
♦
jahe õhk ыркыд сынӧд;
jahe ilm ыркыд поводдя;
jahe vesi кӧдзыд ва;
jahe ruum ыркыд жыр;
jahe vastuvõtt кӧдзыда примитӧм;
jahe vastus кӧдзыд вочакыв;
suvi oli üsna jahe гожӧмыс вӧлі ыркыдкодь;
ega sul jahe ei ole? тэныд абу кӧдзыд?

joogivesi <+vesi v'ee v'e[tt v'e[tte, ve[te ves/i 15 s> юан ва

jook <j'ook joogi j'ooki j'ooki, j'ooki[de j'ooki[sid & j'ook/e 22 s> юан, юантор
♦
kange jook крепыд юантор;
kuumad joogid пӧсь юанъяс;
alkohoolsed joogid вина-сур, кода юанторъяс;
meejook маа юан;
tervisejook бурдӧдан юантор;
vägijook коддзӧдан юан;
joogiks oli ainult paljas vesi юны вӧлі куш ва;
laual oli rikkalikult sööke ja jooke пызан вылын вӧлі уна сёян да юан

jooksev <j'ooksev j'ooksva j'ooksva[t -, j'ooksva[te j'ooksva[id 02 adj>
1. котӧртысь
♦
jooksev põdrakari котӧртысь кӧр чукӧр
2. voolav визувтысь
♦
kraanist jooksev vesi кранысь визувтысь ва
3. igapäevane, korrapäraselt toimuv v tehtav ӧнія
♦
jooksev aasta таво;
jooksev konto maj ӧнія тшӧт

jooksma <j'ooks[ma j'oos[ta jookse[b j'oos[tud, j'ooks[is j'ooks[ke 32 v>
1. inimeste, loomade kohta, üldse, edasi-tagasi котравны, пышъявны; ühes suunas котӧртны, пышйыны; eemale, ära пышйыны; joostes ära käima котӧртлыны, пышйывны
♦
lapsed jooksevad õues челядь котралӧны ывлаын;
ta pistis v pani jooksma лататы пышйис;
võidu jooksma ордйысьӧмӧн котӧртны;
maratoni jooksma марафон котӧртны;
jooksime jõe poole котӧртім юлань;
ta jooksis metsa сійӧ котӧртіс вӧрӧ;
ta jooksis kilomeetri kahe ja poole minutiga сійӧ котӧртіс километрасӧ кык да джын минутӧн;
jooksin trepist alla котӧрӧн лэччи содті;
tüdruk jooksis emale vastu нывка котӧртіс мамыслы паныд;
jooksis kõigist ette ставнысӧ ордйис
2. voolama, valguma визувтны
♦
jõed jooksevad merre юяс визувтӧны саридзӧ;
vesi jookseb kraanist кранысь визувтӧ ва;
ninast jookseb verd нырысь вир петӧ;
maa seest jooksis allikas муысь петӧ ключ;
lasin kraanist vee jooksma восьті ва кран;
silmad jooksevad vett синва петӧ;
kõrv jookseb mäda пель орсяліс

jooma <j'oo[ma j'uu[a j'oo[b j'oo[dud, j'õ[i joo[ge juu[akse 38 v> юны
♦
vett jooma ва юны;
istusime teed jooma пуксим чай юны;
jõi klaasi põhjani стӧкансӧ ставнас юис;
anna mulle juua вай меным юны;
anna hobustele juua юктӧд вӧвъясӧс, сет вӧвъяслы юны;
jõime sünnipäevalapse terviseks юим чужан лун пасйысьлӧн дзоньвидзалун вӧснаыс;
ta mees joob kõvasti сылӧн верӧсыс ёна юӧ;
ta kukkus jooma сійӧ юсис;
ta jõi end põhja сійӧ дзикӧдз юсис

joomine <j'oomine j'oomise j'oomis[t j'oomis[se, j'oomis[te j'oomis/i & j'oomise[id 12 & 10? s> юӧм
♦
külma vee joomine кӧдзыд ва юӧм;
jättis joomise maha дугдіс юны;
võitlus joomisega v joomise vastu юӧмкӧд вермасьӧм

juga <juga j'oa juga j'ukka, juga[de juga[sid & jug/e 18 s>
1. voolus, kiirtevihk визлас
♦
suitsujuga тшын визлас;
veejuga ва визлас
2. geogr järsk vee langus кось ► sama päritoluga sama päritoluga kosk
♦
rohkete jugadega jõgi уна коська ю

järelikult <järelikult adv> niisiis, seega сідзкӧ
♦
sajab vihma, järelikult randa me ei lähe зэрӧ, сідзкӧ, ва дорӧ ог мунӧй

jää <j'ää j'ää j'ää[d -, j'ää[de j'ää[sid 26 s> йи
♦
kõva jää чорыд йи;
libe jää вильыд йи;
nõrk jää вӧсни йи, няр йи;
paks jää кыз йи;
sile jää шыльыд йи;
igijää сывлытӧм йи;
kattejää geol бырӧд;
rannikujää берегдор йи;
külm nagu jää йи кодь кӧдзыд;
jääd raiuma йи керавны;
jää alla kaduma йи улӧ сунны;
jää sulab йи сылӧ;
jää praksub йиыс кратшкӧ;
jää on pragunenud йиыс потласьӧма;
jää kannab juba йиыс лыбӧдӧ нин;
vesi külmub jääks ва йизьӧ;
vesi muutub jääks ва пӧрӧ йиӧ;
aknad on jääs ӧшиньяс йизьӧмаӧсь

kael <k'ael kaela k'aela k'aela, kael[te & k'aela[de k'aela[sid & k'ael/u 23 & 22? s> inimesel, loomal сьылі, голя
♦
pikk kael кузь сьылі;
jäme kael кыз сьылі;
kaela sirutama v õieli ajama сьылі нюжӧдны;
pane sall kaela гаровт сьыліад шарп;
hobusele range kaela panema вӧлӧс сийӧсавны;
kaelani vees istuma голяӧдз ваын пукавны;
olen kaelani märg piltl ме юрсянь кок улӧдз сӧдз ва;
lagi on kaela langemas йиркыс муртса оз киссьы, йиркыс вот-вот киссяс;
tal on suured võlad kaelas piltl сійӧ зэв гырысь уджйӧзӧ вӧйӧма;
ma ei taha vastutust enda kaela võtta piltl ме ог кӧсйы кывкутны

kallama <k'alla[ma kalla[ta k'alla[b kalla[tud 29 v> vedelikku кисьтны
♦
vett ämbrisse kallama ведраӧ ва кисьтны;
kallasin endale teed кисьті аслым чай;
hakkas vihma kallama пондic кисьтны зэр

kandma <k'and[ma k'and[a kanna[b k'an[tud, k'and[is k'and[ke 34 v>
1. üles tõstetuna edasi toimetama, korduvalt v eri suundades нуны; tassima eri suundades новлыны
♦
käe otsas kandma киын нуны;
kaenla all kandma киняулын нуны;
süles kandma моздорын нуны;
kohvrit kandma чемодан нуны;
vett kandma ва новлыны;
vool kandis paati edasi визулыс кылӧдіс пыжсӧ;
jõgi kannab liiva merre юыс нуӧ саридзӧ лыа
2. millegi seljas-, jalas- v küljesoleku kohta новлыны
♦
kübarat kandma шляпа новлыны;
prille kandma ӧчки новлыны;
relva kandma ӧружйӧ новлыны;
habet kandma тош новлыны;
armastab kanda kirevaid rõivaid радейтӧ новлыны югыд рӧма паськӧм;
kandis poriga kalosse няйт поводдя дырйи новліс колош;
kantud riided новлӧм паськӧм

klaar <kl'aar klaari kl'aari kl'aari, kl'aari[de kl'aari[sid & kl'aar/e 22 adj, s> adj kõnek selge югыд, ясыд
♦
klaar taevas югыд енэж;
klaar vesi сӧдз ва;
klaar mõistus ясыд мывкыд;
öö oli klaar войыс вӧлі сэзь

kraan <kr'aan kraani kr'aani kr'aani, kr'aani[de kr'aani[sid & kr'aan/e 22 s> кран
♦
gaasikraan газ кран;
veekraan ва кран;
kraani avama v lahti keerama кран восьтыны;
lasin kraanist vee jooksma восьті ва кран

külmuma <k'ülmu[ma k'ülmu[da k'ülmu[b k'ülmu[tud 27 v> külma tõttu hukkuma, jäätuma кынмыны ► sama päritoluga sama päritoluga külm
♦
teeline külmus surnuks туйморт кувтӧдзыс кынмӧма;
vesi külmub jääks ва пӧрӧ йиӧ, ва йизьӧ;
maa on veel külmumata муыс абу на кын[мӧма]

langus <l'angus l'anguse l'angus[t l'angus[se, l'angus[te l'angus/i & l'anguse[id 11 & 09 s> чинӧм, усьӧм
♦
vee taseme langus ва чинӧм

lipsama <l'ipsa[ma lipsa[ta l'ipsa[b lipsa[tud 29 v> уйкнитны, тювкнитны; edasi-tagasi шыркъявны; välja вильснитны
♦
lipsas kiiresti uksest sisse ӧдйӧ уйкнитіс ӧдзӧсӧд;
hiir lipsas urgu шыр тюркнитіс позъяс;
märg seep lipsas käest ва майтӧгыс вильснитіс киысь

loik <l'oik loigu l'oiku l'oiku, l'oiku[de l'oiku[sid & l'oik/e 22 s> гӧп
♦
veeloik ва гӧп

lõhki <l'õhki adv> pikuti pooleks, kaheks шӧри (кузьта ногыс)
♦
palgid aeti kiiludega lõhki керъяс поткӧдлісны тувъясӧн шӧри;
veetoru külmus lõhki ва трубаыс кӧдзыдысла потӧма;
kulm on lõhki, veri jookseb синкым потӧма, вир петӧ;
riided on lõhki rebitud паськӧм косясьлӧма;
naera või lõhki серамыдла кӧть пот;
ma ei saa end lõhki kiskuda ме ог вермы шӧри орӧдчыны

läbi laskma mööda lubama, ainet, valgust vms sisse laskma лэдзны
♦
valvur ei tahtnud meid läbi lasta стӧрӧжыс эз кӧсйы миянӧс лэдзны;
saabas laseb vett läbi сапӧгӧ ва пырӧ

madal <madal madala madala[t -, madala[te madala[id 02 adj, s>
1. adj väikese kõrgusega ляпкыд; väike ичӧт; positsioonilt allpool улын
♦
madal maja ляпкыд керка;
madal laud ляпкыд пызан;
madal laup ляпкыд кымӧс;
madalad pilved улын кымӧръяс;
madal palk ичӧт удждон;
madalama astme kohus улынджык тшупӧда ёрд
2. adj väikese sügavusega ляпкыд
♦
madal jõgi ляпкыд ю;
madal vesi ляпкыд ва;
madal taldrik ляпкыд бекар
3. adj heli, hääle kohta кыз, улын
♦
madal bariton кыз баритон

mahl <m'ahl mahla m'ahla m'ahla, m'ahla[de m'ahla[sid & m'ahl/u 22 s> taimne ja loomne rakumahl; kok marja-, puuvilja-, juurviljamahl; piltl elujõud, energia ва (мыйлӧнкӧ ваыс), сок
♦
apelsinimahl апельсин сок;
kasemahl зарава;
kurgimahl ӧгуреч ва;
maomahl füsiol кынӧм сӧз

mineraalvesi <+vesi v'ee v'e[tt v'e[tte, ve[te vesi 15 s> минеральнӧй ва
♦
ravimineraalvesi бурдӧдан минеральнӧй ва

märg <m'ärg märja m'ärga m'ärga, m'ärga[de m'ärga[sid & m'ärg/i 22 adj, s> adj ва; ilma kohta уль; vihmane зэра; niiske, õhu kohta улис
♦
märg maa ва му;
märjad sügisilmad зэра поводдя, уль поводдя;
vihm kastis heina märjaks зэр кӧтӧдіс турун;
võta märjad rõivad seljast ва паськӧмтӧ пӧрччы;
rohi on kastest märg туруныс лысвасьыс ва

mööda <m'ööda prep, postp, adv, adj>
1. prep [part]; postp [part] piki mingit pinda, mingi maa-ala v. ruumi piires -ті, -ӧд, кузя
♦
tuleb mööda teed v. teed mööda туй кузя локтӧ;
vesi voolab mööda torusid ва визувтӧ трубаясӧд;
uitasime mööda metsa шӧйтім вӧрті
2. adv millestki v. kellestki möödudes, seljataha jättes, ka ajaliselt прӧйдитны
♦
siit pole keegi mööda läinud таті некод эз прӧйдитлы;
auto kihutas minust mööda машинаыс тӧвзис ме дорті;
jalutas akna alt mööda прӧйдитіс ӧшинь увті, муніс ӧшинь увті;
vihm läks mööda зэрыс прӧйдитіс, зэрыс помасис;
paar tundi läks mööda прӧйдитіс час-мӧд, колис час-мӧд
3. adv viltu, märgist kõrvale, mitte pihta бокӧ (не веськавны)
♦
kuul läks mööda пуляыс лэбис бокиті, пуляыс эз веськав

niiske <n'iiske n'iiske n'iiske[t -, n'iiske[te n'iiske[id 01 adj> veidi märg уль, ва; rõske уль, улис
♦
niiske ilm уль поводдя;
niiske kliima уль климат;
niiske õhk уль сынӧд

pada <pada paja pada p'atta, pada[de pada[sid & pad/u 18 s> keedunõu пӧрт
♦
veepada ва шонтан пӧрт

piim <p'iim piima p'iima p'iima, p'iima[de p'iima[sid & p'iim/u 22 s> йӧв
♦
värskelt lüpstud piim мӧс вӧра йӧв;
rammus piim сук йӧв;
hapupiim шомйӧв;
piimaga kohv йӧла кофе;
piim tõusis keema йӧв пузис;
see poiss lõhnab alles piima järele тайӧ зонмыслӧн ва на юрыс, тайӧ зонмыслы быдмыштны на колӧ

pind2 <p'ind pinna p'inda p'inda, p'inda[de p'inda[sid & p'ind/u 22 s>
1. pealmine kiht веркӧс, вылыс, вевдор
♦
sile pind шыльыд веркӧс;
veepind ва веркӧс
2. pinnas, alus, põhi, jalgealune му
♦
kõva pind чорыд му;
viljakas pind вына му;
lõi tal pinna jalge alt мырддис сылысь лачасӧ

puhas <puhas p'uhta puhas[t -, puhas[te p'uhta[id 07 adj, s>
1. adj määrdumata, mustuseta сӧстӧм; vee, õhu jms kohta сӧдз, сӧстӧм; puhtust hoidev пельк
♦
pisarpuhas синва кодь сӧдз;
puhas vesi сӧстӧм ва;
puhas inimene пельк морт
2. adj aus, siiras, süütu, õige сӧстӧм
♦
puhas armastus сӧстӧм муслун
3. adj veatu, laitmatu, täiuslik зэв бур, сӧстӧм
♦
puhas tenor сӧстӧм тенор;
räägib puhast prantsuse keelt зэв бура сёрнитӧ француз кывйӧн
4. adj lisanditeta, segamata, sajaprotsendiline сорастӧм, сорлавтӧм
♦
puhas kuld сорастӧм зарни;
puhas piiritus сорлавтӧм спирт
5. adj täielik, ehtne, päris, selge, pelk дзик
♦
poiss räägib puhast tõtt зонмыс дзик збыльсӧ висьталӧ;
ütles kõige puhtamas eesti keeles, et ... шуис дзик сӧстӧм эст кывйӧн, мый ...
6. adj millestki vaba, tühi куш
♦
puhtaks raseeritud lõug кушӧдз бритӧм тшӧка;
tema on patust puhas сійӧ гректӧм

raiuma <r'aiu[ma r'aiu[da raiu[b raiu[tud 28 v>
1. katki, lõhki v tükkideks lööma керавны; midagi otsast v küljest eraldama керыштны; pikuti lõhki поткӧдны
♦
raius puupaku lõhki поткӧдіс чуркасӧ;
hakkas paku peal liha raiuma босьтчис керавны чурка вылын яй
2. löökidega süvendit v auku tegema писькӧдны
♦
raius tuuraga jäässe augu пыридзӧн писькӧдіс йиӧ розь;
Peeter I raius akna Euroopasse Петыр І писькӧдіс Европаӧ ӧшинь
3. puude kohta: langetama, maha võtma пӧрӧдны
♦
metsa raiuma вӧр пӧрӧдны;
raius küttepuudeks ainult leppi пес вылӧ пӧрӧдіс сӧмын ловпу
4. terava riistaga mingit materjali töötlema, seda viimistlema лӧсавны; raidkunsti kohta: tahudes kivist valmistama сёртны
♦
hauasambaid raiuma гувыв изъяс лӧсавны-вӧчавны;
kivisse on raiutud ornament изъяс сизьдӧма сер;
raiuge see endale pealuusse! сюркнялӧй тайӧс пель саяныд!;
graniidist raiutud skulptuurid гранитысь сёртӧм скульптураяс
5. palkidest ehitama тшупны, стрӧитны
♦
kevadel hakati maja raiuma тулыснас заводитісны керка тшупны;
rannas raiutakse uut laeva ва дорын стрӧитӧны выль караб
6. külmrelvaga hoope andma керавны
♦
raius mõõgaga mõlemale poole кераліс шыпуртнас ӧтарӧ-мӧдарӧ
7. tulerauaga tuld lööma тывкӧртӧн биасьны (сизьдӧмӧн)
♦
raius tule taela külge тывкӧртӧн биасис биваӧ
8. tulusel ahinguga lüües kalu püüdma бытшлавны (азьласӧн чери)
♦
võta ahing ja muudkui raiu босьт киад азьлас да сӧмын бытшлав
9. ägedalt taguma, lööma нӧйтчыны; vehkima ӧвтчыны
♦
süda raiub rinnus сьӧлӧмӧй морӧсын нӧйтчӧ;
haige raiub käte ja jalgadega висьысь ӧвтчӧ кинас и кокнас;
raius käega õhku кинас кераліс сынӧдсӧ;
sõdurid raiusid rivisammu салдатъяс сизьдісны ветлісны стрӧевӧй восьласӧн
10. piltl midagi järsult ütlema керыштны-шуны; korduvalt керавны-шуавны
♦
raiub ühte ja sama кералӧ-шуалӧ ӧтиторсӧ

raske <r'aske r'aske r'aske[t -, r'aske[te r'aske[id 01 adj> сьӧкыд; keeruline сьӧкыд
♦
raske kohver сьӧкыд чемодан;
raske aeg сьӧкыд кад;
raske haigus сьӧкыд висьӧм;
raske iseloom сьӧкыд этш;
raske vesi сьӧкыд ва;
raske uni шуштӧм вӧт;
raske ütelda сьӧкыд висьтавны

seal <s'eal adv> ruumilises tähenduses сэні, сэн, сэтӧн
♦
laud on siin, tool seal пызаныс тані, улӧсыс сэні;
kes seal on? коді сэні?;
siin ja seal oli rohi veel sajust märg сэтӧн-татӧн туруныс вӧлі зэрсьыс ва на

sees <s'ees postp, adv> vt ka sisse, seest
1. sisemuses, seespool -ын, пытшкын
♦
ämbri sees on vesi ведраын ва;
sokil on auk sees носкиыс розя;
sees keerab гудрӧдлӧ
2. vältel, kestel, jooksul
♦
maja peab valmima selle aasta sees керкаыс таво должӧн дась лоны;
ta ei tee elu sees[ki] kellelegi kurja сійӧ нэмнас некодлы лёксӧ оз вӧч

selge <s'elge s'elge s'elge[t -, s'elge[te s'elge[id 01 adj>
1. hästi loetav, nähtav, kuuldav ясыд, гӧгӧрвоана
♦
selge käekiri гӧгӧрвоана гижанног
2. arusaadav, mõistetav гӧгӧрвоана, ясыд
♦
seaduste keel peab olema üheselt selge оланпасъяслӧн кывйыс должӧн лоны ӧти ног гӧгӧрвоана;
peagi sai selgeks, et ... регыд лоис гӧгӧрвоана, мый ...
3. millegi oskamise, kätteõppimise kohta
♦
saksa keel on tal selge немеч кыв сійӧ тӧдӧ;
õppis suvel ujumise selgeks гожӧмнас сійӧ велаліс уявны
4. klaar, puhas ясыд; ilma kohta сэзь; vee kohta сӧдз
♦
selge vesi сӧдз ва;
selge taevas сэзь енэж

soolane <soolane soolase soolas[t -, soolas[te soolase[id 10 adj> сола
♦
soolane vesi сола ва;
väga soolane supp сир сола шыд

stabiilne <stab'iilne stab'iilse stab'iilse[t -, stab'iilse[te stab'iilse[id 02 adj> püsiv, püsikindel, muutumatu вежласьтӧм, зумыд, стабильнӧй
♦
stabiilsed isotoobid вежласьтӧм изотопъяс;
veetase on stabiilne ва судтаыс оз вежлась

surve <surve s'urve surve[t -, surve[te s'urve[id 06 s> rõhk, rõhumine, surumine, raskus, press личкӧм, топӧдӧм
♦
jääsurve йилӧн йӧткӧм;
veesurve ва личкӧм;
surve all gaas топӧдӧм газ

sõitma <s'õit[ma s'õit[a sõida[b sõide[tud, s'õit[is s'õit[ke 34 v>
1. korduvalt v edasi-tagasi ветлыны; üks kord v samas suunas мунны; õhusõidukiga korduvalt v mitmes suunas лэбавны; üks kord v kindlas suunas лэбны
♦
bussiga sõitma автобусӧн мунны;
sõida edasi! мун водзӧ!;
sõidab hobuse seljas верзьӧмӧн мунӧ;
sõitsime paadiga vastuvoolu катім пыжӧн ва паныд
2. reisima, liikuma kindlas suunas мунны; õhusõidukiga лэбны
♦
sõitis lennukiga Moskvasse самолётӧн лэби Москваӧ;
sõitke meile külla волӧй миянӧ гӧсьти

tilkuma <t'ilku[ma t'ilku[da tilgu[b tilgu[tud 28 v>
1. tilkadena, tilkhaaval langema войтавны, виявны ► sama päritoluga sama päritoluga kulgema
♦
räästast tilgub vett вевт дорысь виялӧ ва;
ninast tilgub verd нырысь войталӧ вир
2. endast [üksikuid] tilku eraldama, midagi tilkadena eritama, tilkuvalt märg olema
♦
käsi tilgub verd киысь петӧ вир;
kuusk tilgub vaiku козйысь сӧдзтысьӧ сир
3. (ka impers) sadama войтасьны
♦
hakkas vihma tilkuma кутіс войтасьны
4. kõnek ühekaupa, vähehaaval tulema v kogunema воавны; teatavaks saama сӧдзтысьны
♦
rahvast hakkas juba varakult kohale tilkuma йӧзыс водзвыв нин пондісны воавны;
teated sellest on juba ajakirjandusse tilkunud юӧрыс та йылысь сӧдзтысьӧма нин газет-журналӧ
5. kõnek kuskil ilma sihita liikuma, tolknema бавъявны
♦
poiss tilgub niisama mööda tänavaid зон прӧстӧ сідз бавъялӧ уличьясті