[KNR] Словарь эстонских топонимов

Voka1 ‹`Vokka ~ -sse› Jõh – alevik Ida-Viru maakonnas Toila vallas, mõis, sks Chudleigh, Fockenhof (kuni 1781), 1732 Wokka m.  C2
● XVI saj rajati Kollota külla (samastatud 1586. a kirjapanekuga Kelle) mõis (sks Fokenhof). Mõisa omanik Rootsi ajal oli Johann Fock, kelle perekonnanimest tuli mõisa hilisem eestikeelne nimi; alguses olevat mõisat küla järgi hüütud (nt 1726 Kollota mõis). 1781 ostis mõisa inglane Elisabeth Chudleigh, kes andis mõisale hilisema saksakeelse nime. 1920. a-tel tekkis mõisa kohale Voka asundus, 1970. a-tel oli Voka postijaama juurde tekkinud Voka asund, mõlemad liideti 1977 Voka alevikuks. – MK
BHO: 50; ENE-EE: X, 477; KNAB; Rev 1586: 145, 201; Rev 1725/26 Vi: 169

Voka2 ‹`Vokka ~ -sse› Jõh – küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas (Voka mõis), 1796 Wokka.  C2
● Voka küla algne nimi oli *Kirivere või *Kärivere (1426 Kiriuere, 1583–1589 Käriwieri, 1726 Kärrifer). 1620 on Kirrefär by valdajaks märgitud Hans Fåk, kes tõenäoliselt oli sama mees kui Johann Fock. Voka nimi pärineb arvatavasti XVIII saj-st ja on mugand omanikunimest. Vrd Kirivere2, Kärevere, Voka1. – MK
Almquist 1917–1922: 309; BHO: 50; ENE-EE: X, 477; Joh LCD; Rev 1725/26 Vi: 169; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/4:74, L 87p