[KNR] Словарь эстонских топонимов

Tahkuranna [`tahku‿ranna] ‹-`randa› Hää – küla Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, kuni 2017 Tahkuranna vallas, mõis, sks Tackerort, 1560 Tacken (mõis), 1797 Tahkoran̄a.  B3
● Tahkuranna mõis langes XVII saj lõpus reduktsiooni alla, misjärel sai kroonumõisaks. 1870 andis kroonu selle kohalikule vene kirikule, rahvale aga anti vaid kaks talu, millest ühe sai hilisema riigivanema K. Pätsi isa. Kohalik rahvas sai maad metsast ja soost. Vähemalt XVI saj-st on Tahkurannas olnud sadam. Nimega tekivad samad probleemid, mis Tahkunaga. Nii eestikeelne Tahkuranna kui ka saksakeelne nimi on võinud nime saada Tahku põliskülalt (1561 Tacke, 1751 Tachko), mis asetseb Tahkuranna mõisast u kilomeeter põhja pool Pärnu lahe ääres ja on tänapäeval osa Tahkurannast. Tahku küla juures lahte küündivat neeme kutsutakse Tahku ninaks. Kohanimi Tahko on levinud läänemeresoome keelealal loodusnimena, mis tähistab neeme või kõrgemat rannapaljandit veekogu ääres. Tahkuranna mõis, Tahku küla ja maanina ongi ümbruskonnas kõrgeimad kohad rannikul. Tahkuranna mõisasüda oli hiljemalt 1920. a-test vallakirjades Mõisaküla nime all. 1977 nimetati see Tahkuranna külaks ja liideti ↑Rautsika ja Tahku küla, samuti Võiste I ehk Võtsi küla (1607 Vuäitz, 1839 Watsi talu). Vrd Tahkuna. – KP, MK
BHO: 573–574; EAN; Johansen 1951: 126; KNAB; Mellin; Pärnumaa 1930: 329, 343; Saaga: Originalet av Jakob Koits regestverk. Del 1, V:23; Stackelberg 1926: 173