[KNR] Eesti kohanimeraamat

Tahkuna [`tahkuna] ‹`Tahkuna ~ -sse› Rei – küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Hiiu (varem Kõrgessaare) vallas (Kõrgessaare mõis), 1564 Takana, 1565 Thakama, u 1600 Tackenem, 1798 Tahkona.  A1
● 1977–1997 oli Tahkuna ametlikult Malvaste osa. C. Russwurmi järgi on Tahkuna nime aluseks sõnaühend taganina, temaga sama meelt on olnud M. Meristo. Seevastu P. Ariste ja L. Kettunen on esitanud vasteks tahk : tahu ’ihumiskivi’, Kettunen on veel oletanud isikunime *Tahknina. Nime algusosa häälikulise arengu seletamine on kõigile uurijaile raskusi tekitanud, ükskõik kummast sõnast on lähtutud. M. Kallasmaa on varem soovitanud sõna tahk : tahu puhul lähtuda mitmuslikust tüvest. Häälikuühend hk on siiski iseäralik, soome keeles ei ole ta astmevahelduslik ja meilgi on tuhkapäev ja Tuhkatriinu ning ka Häädemeeste kohanimed Tahku (1839 Tahkokülla) ja Tahkuranna (1839 Tackerort). Tahko-osis esineb ka soomekeelsetes nimedes, nt Tahkopuro(i), millele J. Mägiste on vasteks toonud sm tahko ’kant, külg, ala’ ja ’luisukivi’. Varastel kaartidel on Tahkuna poolsaare nimena märgitud Simpernäs. Vrd Tahkuna nina, Tahkuranna. – MK
EAN; HK: 242–243; Kallasmaa 1995: 25; KNAB; Mägiste 1970c: 696–697

Tahkuna nina [`tahkuna nina] Rei – neem Hiiu maakonnas, 1798 Takkona Ninna, 1871 Tahkona.  A1
● Poolsaart ja neeme on varasematel kaartidel nimetatud võõrkeelse nimega (1589 Sybrichtnes, 1595 ja 1630 saarena Sibbenis, 1635 neemena Sibbernes, 1798 Vorgebirge Simpernäs). Vrd Tahkuna. – MK
Mellin; Raid 2002: 67, 71, 81, 83; Schmidt 1871