[KNR] Eesti kohanimeraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
Pirgu ‹`Pirku ~ -sse› Juu – küla Rapla maakonnas Rapla vallas, kuni 2017 Juuru vallas, mõis, sks Pirk, 1524 Pirkul, Pirke (veski), 1725 Pirck. 
A2
● Külast ja selle juures olevast veskist on teateid XVI saj, mõis eraldati Angerjast 1662, selleks ajaks oli Pirgu küla kadunud. 1920. a-tel tekkis Pirgu asundus, mis 1977 liideti samanimelise külaga (vt allpool). Nimi on varem olnud ehk *Pirkküla või *Pirikküla (vrd 1637 talupojad Pirrika Jaehns, Pirrikas Hans, Pirka Tönnjes), hiljem on lõpposa ära jäänud. Vahest kajastub nimes sõna pirg : piru või pirru ’peerg’; tegu võib olla ka isikunimega. Rahvapärimus seob nime saksakeelse sõnaga Birke ’kask’, mis olla Kaasiku küla nime tõlge. Mõisast u 1 km põhjas olev Pirgu vana küla, mis seda nime on kandnud XX saj, on veel sama sajandi alguses olnud Kasse (ka Kase või Kaasiku) nime all, tegu on vana külaga (1241 Casacu, 1586 Kassekül, 1637 Kaßi, 1765 Kasse, 1871 Kasiko). Külas olevat Mäe talu peab P. Johansen varasemaks Taani hindamisraamatus 1241 mainitud külakohaks Mekius (1432 Meyell, 1586 Maekülla, Mettküll), ent see ei tundu siiski kindel. 1977 liideti Pirguga veel ↑Kärivere küla. – PP
Bfl: I, 908; EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 74; Joh LCD: 413, 500; KN; Kruusimägi 2015: 262; LCD: 42r; Rev 1725/26 Ha: 288; Wd
Põrgu [`põrgu] ‹-sse› TMr – küla Tartu maakonnas Peipsiääre vallas, kuni 2017 Vara vallas (Tammistu mõis), 1805 Pörgauwwa (talu), 1834 Pörgua (talu), 1839 Pörgoaua (talud), 1939 Põrgova (talu). B4
● Hiline küla. Tammistu vallas nimetati 1923 Põrgu nurka (murdes Põrgu nukk); 1938 ühendati Põrgunurga küla Kavastu vallaga. Seal oli kaks Põrgu talu, mida on esmalt mainitud 1805. Küla nimi lähtub talunimest, mille varasem kuju oli murdeline *Põrguavva. Tõenäoliselt on tegu loodusobjekti tähistava liitsõnalise kohanimega (vrd Rõngu Põrguhaua lohk, Kodavere ja Palamuse Põrguauk sügava lombi nimena), mis koosneb osistest põrgu ja aud : avva ’haud, matmiskoht; koobas, nõgu; võrendik’. Praeguse küla piiridesse jääb Andressaare, mis on saanud nime Tammistu mõisa Andressaare karjamõisalt (sks Andresaar; 1839 Andresaare talu). – EE
EAA.1865.2.119(7):64, L 66p; Eesti talundid 1939: 102; EM: 98, 130; EMS: I, 495–497; EVK; KN; KNAB; PTK I: 193; Rücker; Uuet 2002: 66; ÜAN
Pärnu1 [`pärnu] ‹`Pärnu ~ -sse› Pär – kihelkond ajaloolisel Pärnumaal, sks Pernau.
● XVI saj lõpus tekkis Pärnu linna ning linnale kuuluvate mõisate Reiu ja Sauga eestlastest elanike kirikukoondis. Sellele liideti XVII saj Rääma, Tammiste ümbrus, Uulu ja Surju. Kihelkonna esimene, Johannese kirik ehitati Pärnusse 1593–1609. XVIII saj I poolel muutus kihelkonnakirikuks Eliisabeti kirik, mistõttu kihelkonda nimetatakse mõnikord Pärnu-Eliisabeti kihelkonnaks. Vrd Pärnu2. – MK
BHO: 446; ENE: VI, 327
B2● Pärnu jõe suudmeala on oletatavasti esimesena maininud araabia geograaf al-Idrīsī 1154: برنو/Barnū (nime on loetud ka بونو/Būnū, sel juhul seos Pärnu nimega puudub). Pärast 1240 tekkis praeguse nimega Sauga jõe suudmesse Vana-Pärnu linnaline asula, mis oli 1251–1263 Saare-Lääne piiskopkonna keskus. Pärnu jõe (ka Emajõeks nimetatud) vasakule kaldale rajatud ordulinnust on esmakordselt mainitud 1265, selle ümber tekkis Uus-Pärnu linn (sks Neu-Pernau), mis sai linnaõigused XIV saj. Pärnu linna nimi tuleneb algselt jõenimest, Sauga jõe nimi on 1260 kirja pandud Perona ja 1292 Pyronowe. Nimele on antud eesti keelel põhinev etümoloogia puunimetusest pärn ja germaani etümoloogia, mis põhineb karu tähendaval oletataval ühisgermaani sõnakujul *bĕran-. P. Ariste aga on pidanud Pärnu nime tulenenuks meile tundmatust keelest, mida on siinmail räägitud enne soomeugrilaste saabumist. Tema arvamuse kasuks räägib kaudselt tõsiasi, et Pärnu nimega ühendatavad soome Perniö, Pernaja, Pernoo ja Lõuna-Liivimaa Pernigal on kõik olnud jõenimed. Viimase lätikeelne nimi on küll Liepupe ’pärnajõgi’. Pärnu balti päritolu on oletanud W. Schmid, ta võrdles seda vanapreisi kohanimega Pernen (1258) ning saksa linnanimega Pirna, pidades eesti keelest lähtuvat pärna-seletust rahvaetümoloogiaks. Jõenimele sobiks tähenduse poolest ka T. Rantakaulio poolt pakutud vepsa pern : pernan ’järsk jõe- või järvekallas’, mida peab tõsiselt võetavaks M. Joalaid. Pärnu nimed teistes keeltes (sks Pernau, läti Pērnava, vene Перновъ, Salatsi liivi Pǟrna nīn) on eestikeelse nime teisendid. Pärnu tähtsamad linnaosad ja piirkonnad on Kesklinn (sh Loosi ja ↑Papiniidu), Lodja, ↑Raeküla, ↑Rääma, ↑Tammiste, ↑Vana-Pärnu ja Ülejõe (sh ↑Vingiküla). Vrd Pärnjõe. – MK
Ariste 1981: 17; ENE: VI, 325–327; Idrîsî 2000: C7S4; Joalaid 2013a: 74; KNAB; LUB: VI, 2740, 2758; Ojansuu 1920: 174–175; Pajusalu, Winkler 2011: 182; Saareste 1924: 33; Sabler 1914: 171; Schmid 1988: 170–171; SPK: 327–328
Pärnumaa [`pärnu‿`maa] ‹-le› = Pärnu maakond – maakond Lõuna-Eestis.
● Maakonnanimena näib Pärnumaa olevat hilisem kui mitmedki teised, on ju Pärnumaa moodustunud XIII–XVIII saj. Põhjaosa kuulus Läänemaa piiridesse, idaosa sulandus Sakalasse, rannikuala võis olla asustatud liivlastega. Pärnumaa paistab välja arenenud olevat Liivimaa ordu Pärnu komtuurkonnast, mis omakorda on nime saanud Pärnu linna järgi. Pärnu komtuurkond moodustati muinaskihelkondade piirialale. Komtuurkond kujunes välja XIII saj lõpuks, lõunapiiriks algul Pärnu jõgi (Embecke), a-st 1293 Sauga jõgi (Perona) ja Riia peapiiskopkonna alad. Kirdes oli piiriks Kergu, Kõnnu ja Eidapere vaheline raba. XV saj on Harjumaa ja Pärnu komtuurkonna piiri paigutatud Isakõnnu, Ahekõnnu ja Haakla juurde, kusjuures Lungu jäi Pärnu alale. Algselt (1265) oli ametisse seatud Neuslott thor Embecke komtuur. Hiljem haaras komtuurkonna ala maid piki Pärnu jõge ning hilisemat Tori, Pärnu ja Vändra kihelkonda. Tänapäeva Pärnumaa hõlmab ka kunagisi Karksi ordufoogtkonna alasid, viimasesse kuulusid Karksi, Halliste ja Saarde khk ning Paistu ja Helme. XIII–XVI saj Saare-Lääne piiskopkonna maadest on tänapäeval Pärnumaal Audru, Tõstamaa, Pärnu-Jaagupi ja Mihkli khk. Vrd Pärnu. – MK
Pärnumaa 2010: 43, 59, 60, 61
