[KNR] Eesti kohanimeraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
Järve1 ‹-le› Jõh – Kohtla-Järve linnaosa. 
A2
● Järve on Kohtla-Järve keskne linnaosa, mis on tekkinud töölisasulana põhiliselt ajaloolise Järve küla maadele 1920.–1930. a-tel. 1946 sai asula Kohtla-Järve linnaks, mille algne maa-ala kattub u praeguse Järve linnaosaga, kui sellest välja arvata 1990 lahutatud ↑Kohtla-Nõmme. Laias laastus on Järve linnaosa jagatud kolmeks: läänepoolne Vanalinn, kuhu tööstus ja töölisasustus tekkis kõigepealt, idapoolne Uuslinn (tinglik nimetus, Nõukogude ajal nimetati seda Sotsialistlikuks linnaosaks, vn Соцгород, uushoonestus peamiselt al 1965) ning lõunapoolne ↑Käva, mis tekkinud samanimelise küla maadel. Vanalinna ajalooliste töölisasumitena on eristatavad mh Hädaküla (Pioneeri tänava kant), Kooliküla (Tehase tänava kirdeots), Lilleküla (Kaevuri tänavast läänes), Siidisuka (Vanalinna idaosa samanimelise tänava kandis), Sikupilli (Kauba tänava lääneots), Suitsuküla (Vanalinna lääneosa Järveküla tee ääres) ja Vaheküla (Vanalinna lõunaosa Kävast läänes). Suitsuküla kandis asus ajalooline Pavandu kõrts (1796 Paue, 1871 Powando), mille järgi tunti ka laiemat piirkonda. Uuslinna on uuemal ajal jagatud Kesk-, Lõuna- ja Põhjaelurajooniks. Vrd Kohtla-Järve. – PP
ENE: IV, 50–51; KNAB; Mellin; Schmidt 1871
A2● Linn on rajatud Kohtla ja Järve mõisa maadele kunagise Järve küla (mainitud 1241) kohale seoses põlevkiviõlitööstuse loomisega 1920. a-te alguses. 1930. a-tel tekkisid ↑Käva, Pavandu ja Vaheküla elamukogumid. 1946 nimetati Kohtla-Järve maakondliku ja 1947 vabariikliku alluvusega linnaks, millele allusid Kohtla ning Kukruse alev. 1959 liideti need alevid Kohtla-Järve linnaga. 1960 ühendati Kohtla-Järvega Ahtme ja Jõhvi linn ning Sompa alev, 1964 Oru asula. Kohtla-Järve linnale allutati veel 1959 Kiviõli ja Püssi alev, 1960 Viivikonna alev ja maapiirkondi. 1964 loodi Kohtla-Järve rajoon. Eesti taasiseseisvumise järel on mitmed alad Kohtla-Järve linna alluvusest või koosseisust vabanenud, nt Jõhvi, Kiviõli, Kohtla-Nõmme ja Püssi. Linna nimi lähtub Kohtla ja Järve mõisa nimedest, mille maadele linn asutati. Linn koosneb ainulaadselt tänini mitmest maa-alaliselt eraldatud osast. Kohtla-Järve linnaosad on ↑Ahtme, ↑Järve (linna põhiosa), ↑Kukruse, ↑Oru, ↑Sompa ja ↑Viivikonna (koos ↑Sirgalaga). – MK
ENE-EE: IV, 627; Varep 1983: 91
