[KNR] Eesti kohanimeraamat

Oru1 ‹-sse›, kohalikus pruugis ka ‹`Orgu› Kos – küla Harju maakonnas Kose vallas, mõis, sks Orrenhof, 1241 Orkæ, 1475 Orgall (küla), 1507 Orgell (küla), 1529 Orekulle (küla), 1637 Orro (küla), 1726 Orrenhoff (mõis).  B2
● Küla järgi sai XIII saj nime selle lääniks saanud aadlisuguvõsa de Orges. Oru mõis (sks Orrenhof, varem Orgelhof) tekkis XVII saj alguses küla kohale, see eraldati 1663.–1666. a paiku Tuhalast. On olnud nii rüütlimõis (millel karjamõis nimega Laastu) kui ka Tuhala mõisa karjamõis. 1920. a-tel moodustati mõisamaadele Oru asundus, 1977 nimetati külaks. Nimi pärineb sõnast org : oru + -la või -küla. Oru piires on asunud põline Kämbla ehk Kämla või Kämlu küla (? 1241 Remmeuo [*Kemmeno], 1343 Kimmole, 1796 Kämlo), mille lähedal võitlesid 1343 ülestõusnud talupojad orduväega. Nime lähtekohaks on pakutud sõna kämmal : kämbla, samas võib see olla rahvaetümoloogiline teisendus, vrd ka ürikutes leiduvate isikunimedega Kimm, Kimmu. Kämbla mõisastati XIX saj algul. Talud asustati ümber ääremaadele, Oru ja Saula küla piirile, ning asula nimetati Ridakülaks. 1977 liideti Oruga ↑Särge küla, samuti osa ↑Võivere külast. – TL
Bfl: I, 314, 695; BHO: 410; ENE-EE: VII, 103; EO: 80; EVK; Joh LCD: 520–522, 574–575; KN; Mellin; Mägiste 1929: 32; Rajandi 1966: 88, 97; Troska 1987: 79

Oru2 ‹-le› VNg – küla Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas, kuni 2017 Ida-Viru maakonnas Aseri vallas (Aseri mõis), 1871 Orromois.  B3
● 1922 Oru asundus, 1940. a-test küla. Mellini kaardil märgitud karjamõisana (1796 Arromois). P. Johansen on samastanud kahtlemisi 1637. a külaga Orremeisze, mis näib olevat tekkinud Raudna mõisa varasemale kohale. Orremeisze nime lähteks on ta küsimärgiga oletanud suguvõsanime Orten. 1744 on sel kohal märgitud küla, 1782 juba karjamõis. XVIII saj lõpul on olnud ebakindlust nime märkimisel. Lähtudes tänapäeva o-algulisest nimekujust oleks nimevaste org : oru. – MK
BHO: 412; Joh LCD: 570; Mellin

Oru3 ‹-le› LNg – küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, mõis, sks Orrenhof, 1689 Orro By (küla).  A4
● Oru küla on tekkinud pärast 1627. a asulast, mis on kirja pandud kui Rotsi-Udenküll. XVII saj lõpul on Uugla mõisa all märgitud juba kõrvuti külad Moißaße By (↑Mõisaküla⁴) ja Orro By. Iseseisva mõisana al 1817, mil eraldati Uuglast; küla kadus. 1920. a-test asundus, al 1977 uuesti küla. Oru nimi võib pärineda varasemalt mõisalt või külalt, 1426 on alal mainitud Orenkas und Udenküll. Vrd Oru1. – MK
BHO: 410; EAA.1.2.941:625, 627, L 617p, 618p; Johansen 1951: 261; LUB: VII, 528

Oru4 ‹-le› Jõh – Kohtla-Järve linnaosa, 1796 Orro (veski ja kõrts).  C3
● Oru asula tekkis seoses briketitehase ehitamisega 1958. Al 1964 on Kohtla-Järve linna alluvuses, tänapäeval linnaosa õigustes. Nime sai ta Oru raudteejaamalt (1913 Orro), mis alguses paiknes u 1,8 km ida pool, ent toodi nähtavasti 1960. a-teks Oru asulasse. Raudteejaam on nime saanud veski ja kõrtsi järgi tõenäoliselt metskonnanime vahendusel. (Oru veski, mis hävines XIX saj II pooleks, paiknes hilisema Lageda veski kandis Pühajõe ääres Oru linnaosast põhjas.) – MK
ENE: V, 529; EVK; KNAB; Mellin