[KNR] Eesti kohanimeraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
Kurevere5 ‹-`verre ~ -sse›, rahvakeeles varem ka `Kurvele ‹-de› San – küla Valga maakonnas Otepää vallas, kuni 2017 Sangaste vallas (Sangaste mõis), 1584 Korywer, 1592 Koriuer, 1601 Korower, 1628 Kurrefehr, 1638 Kurfer kyll, 1744 Dorff Kurrewerre, 1796 Kurrewer, 1922 Kurevere. 
C3
● Tänapäeva Kurevere küla sisaldab ajaloolisest külast vaid kirdepoolset kolmandikku, mille tuumikut Oina talu läheduses kutsutakse ka Oinaküläks. Kureverega on liidetud osa kirikumõisa maast, kihelkonnakooli koht jm. Kurevere lõunaosa, vana küla tuumik, on 1977 liidetud Tiidu küla alla. XVII saj-st varem on küla põhiosa olnud loode pool paikneva soo ääres. Sellega ehk seletub ka nime päritolu sõnast kurg : kure. Võimalik, et see on saadud isikunime kaudu. Kurevere kirdeotsa kutsutakse Enuküläks. Vrd Kurevere1, Kurõ. – MF
KN; KNAB; Mellin; PA I: 130; PA II: 449; Rev 1601: 32; Rev 1624/27 DL: 156; Rev 1638 I: 35; RGADA.274.1.213/10:60, L 935p
Nihatu ‹Nihatu ~ -sse›, kohalikus pruugis harva Nehatu Krj – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Leisi vallas (Pärsama mõis, Roobaka mõis), 1645 Nehatt, Nihatt. C2
● Külanime aluseks on oletatav muistne isikunimi Nihattu. Nihatu eraldi osad on Kaneküla (vrd 1645 Kana Michell, Kane Pawell), Kaneotsa ja Mõisapered külast lõunas ning Ristiku vabadikukohad idas. Vrd Nehatu. – MK
KN; Rehepapp; SK I: 79, 242
C1● Porkuni on saanud oma nime Tallinna piiskopi Simon von der Borchi järgi, kes veest piiratud küngassaarele laskis 1479. a ehitada kindlustatud linnuse. Ent kohanimi võib olla ka varasem, sest 1407 on III Pihkva kroonikas mainitud suurvürst Konstantini sõjakäiku Narva jõe taha к Порху. XVI saj peeti kindlustatud piiskopilinnuse pärast hulgaliselt lahinguid, XVII saj alguseks oli see juba nii varemeis, et kindlustatud kohana enam ei mainitud. Varemete rahvapärane nimi on Vana Linn. 1725.–1726. a on mõis jagunenud kahe omaniku vahel. Tõenäoliselt on krahvinna Wellingu osa (Aburi, Alupere, Loksa, Piisupi, Täru ja Vistla küla) kuulunud vanale Järvamaale, Tiesenhauseni külad Abaja, Assamalla, Kadila, Kullenga, Naraka (Männisalu), Nurmetu, Tõnuvere ja Veadla alati Virumaale. 1920. a-tel tekkis mõisa maadele Porkuni asundus, millest hiljem mõisasüda eraldati Porkuni asundiks. 1977 ühendati mõlemad külaks. Porkuniga liideti 1977 Jõeotsa küla (1970). – MJ
BHO: 42; Hupel 1774–1782: III, 493; Joonuks 1963: 49; KN; Mellin; PL: II, 114; Rev 1586: 42; Rev 1725/26 Vi: 244–250; Thor-Helle 1732: 316
Varstu [`varstu] ‹-sse›, kohalikus pruugis ‹-dõ, -lõ› Rõu – alevik Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Varstu vallas (Vana-Roosa mõis), 1561 Варсте, 1565 Варста, 1627 Warste Kywi, Warse Wessle, Warse Mick, 1630 Werste Weßli, Werste Mick, 1638 Worsty Wessly, 1684 Warsta, 1765 Dorf Warsto. A3
● XVI saj Vene allikates on mainitud Roosa mõisa Varstu küla. Järgnenud sõdade periood on asustust hõrendanud ja küla dokumentides ei mainita. Veskinimi ja vähemalt kahe talupoja lisanimi säilis kogu aeg. Veel 1796. a oli kogu Mustjõe-äärne asustus Vana-Roosas Moisa Kolk ja tänaseid Varstu küla talurühmi loeti omaette väikeküladeks. Varstu tihenemine selgelt tajutavaks külaks ja alevikuks toimus XIX saj lõpus, kui sellest kujunes Vana-Roosa valla keskus. Nime puhul äratab tähelepanu varajaste kirjapanekute suur kirevus. Kirjapildid Werste ja Worsty näitavad, et tõenäoliselt esines nimest ka Võrst-alguline variant. Sõna *varõstu või *võrõstu võib olla tähendanud mingit maastikutüüpi, mis on seotud kas alemaade, suurte kivide või järskude orunõlvadega. Vrd tänapäeva varõtõ- ja võrõnd-osistega loodusnimed. Maastikusõna on kirjapanekutes vaheldatud ka asustusnimele tüüplilise ste-lõpuga. Varstu kirdeotsa tuntakse Pilpa nime all. Vrd Mõtsavaara, Vareste. – ES
Ambus 1960: 738; EAA.308.2.178; EAA.1268.1.401:186, L 181p; EAA.1268.1.403:490, L 437; Ernits 2009: 858; Rev 1624/27 DL: 95; Rev 1638 I: 193; Roslavlev 1976: lisa 5; Saar 2009: 537; Truusmann 1897a: 41
Väike-Rakke2 [`väike-`rakke] ‹-le ~ -sse›, kohalikus pruugis `Väike-Rake, rahvakeeles varem Kelmi‿külä Ran – küla Tartu maakonnas Elva vallas, kuni 2017 Rannu vallas (Tamme mõis). C2
● Tekkinud Rakke (Rake) küla jagunemise tulemusel. Ametlikult esineb Väike-Rakke nimi 1920. a-te algusest. Nime olevat kohapärimuse järgi loonud Miina Loost. Väike-Rakke kirdeotsa nimetatakse Kaugesaareks. Küla maa-alale jäi Aruselja kõrvalmõis (sks Arrosilla), mis oli rajatud samanimelise talu (1839 Arroselia) baasil. Vrd Suure-Rakke2, Väike-Rakke1. – EE
EM: 96; KN; Mellin; Rücker
