[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kaldemäe [`kalde‿`mäe] ‹-le›, kohalikus pruugis `Kaldõ‿`mäe Rõu – küla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Haanja vallas (Haanja mõis).  A2
● Küla on tekkinud XX saj II poolel ehitatud ühepereelamutest Kaldemäe (Kaldõmäe) talu ümbruses, ametlik küla al 1997. XIX saj tekkinud talu, mida on varem loetud Trolla või Abikülä alla kuuluvaks, on saanud nime loodusnime Kaldõmägi järgi, kallõq : kaldõ tähendab võru keeles üldjuhul mäenõlva. – ES
Eesti TK 50; KN; Vene TK 42

Keldrimäe [`keldri‿`mäe] ‹-le› – Tallinna asum kesklinnas.  B2
● Asumi nüüdne nimi tuli kasutusele 1970. a-tel, kui ala planeeriti hoonestada paneelelamutega. Nimi võeti väikeselt Keldrimäe tänavalt (praegu Vana-Keldrimäe), mis planeeringuga peaaegu kadus. Tänav sai nime 1939 selle ääres asetseva suure betoonkeldri järgi, varem oli see isiku järgi nimetatud Drevingi tänav. Piirkonna traditsiooniline nimi on olnud Liivamäe (ühtlasi tänavanimi, sks Auf dem Sande ’liiva peal’, vn На пескахъ), mida on XVI saj mainitud kui linakangrute asupaika. Piirkonna lääneosa oli tuntud kui Pleekmäe (1723 Pleekmääl, 1732 pleeksmäggi; sks Bleichberg, alamsaksa Bleekmay), arvatavasti seetõttu, et sealsel vainul pleegitati lõuendikangaid. – PP
Johansen 1973: 87; Kivi 1964: 406; Kivi 1972: 69; KNAB; Tallinn 2004: 195–196; Thor-Helle 1732: 309

Kirimäe [kiri‿`mäe] ‹-le› LNg – küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, mõis, sks Kirrimeggi, 1522 Kiremäggi, Kirimegge, 1565 Kyremechi, 1586 Kirremecke.  A4
● Mõis on P. Johanseni andmeil eraldatud 1422 Võnnust, teistel andmetel on mõisa kohta teateid al 1569. Mõisa kõrval kagus säilis samanimeline küla. 1920. a-tel tekkis mõisa maadele asundus, mis 1977 liideti Kirimäe külaga. Tõenäoliselt on Kirimäe nime algusosa aluseks Kiri-alguline isikunimi, vrd ka kiri ’kirju’. Kirimäega on 1977 liidetud ↑Kuundra (Rid) ja ↑Maalse küla ning Roosna asundus. Viimane sai nime Roosna mõisalt (sks Rosenhof, 1798 ka Nurms), mis rajati XVII saj ja oli hiljem Kirimäe mõisa kõrvalmõis. – MK
EAA.1.2.930:39, L 38p; ENE-EE: IV, 544; Johansen 1951: 259; Mellin; Rev 1586: 62; Saaga: Originalet av Jakob Koits regestverk. Del 1, K:16, 17

Kivimäe1 [kivi‿`mäe] ‹-le› Pal – küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, kuni 2017 Palamuse vallas (Luua mõis).  C3
● Endised kandikohad, mis 1920. a-tel hakkasid kujunema omaette külaks. Ametlikult esimest korda nimistus alles 1945, varem Mõisamaa osa. Külas on Kivimaa ja Kivimäe talu. 1977 liideti Kivimäega ajalooline Mõisamaa küla (1519 Moisema, 1739 Lua Moisama), mille nimi kaotati ilmselt sageda esinemuse tõttu Eesti kohanimedes. Mõisamaa külas on Sääsküla veski, samanimeline küla on seal olnud XVI–XVII saj (1519 veski Seszkull, 1538 Szeszekulle, 1582 Saskula, 1638 Soßkylla). – PP
KN; KNAB; LGU: II, 312; PA I: 109; PTK I: 74, 147, 231; PTMT: I, 12, II, 435

Kivimäe2 [kivi‿`mäe] ‹-le› Kei – Tallinna asum Nõmmel.  A2
● Linnajagu on nime saanud Kivimäe raudteepeatuse (1924) järgi, olemas on ka Kivimäe tänav (1926). Paigas asus Kivimägi, mis raudtee ehitamisel läbi kaevati. – PP
Kivi 1972: 52; Tallinn 2004: I, 214–216

Koldamäe [`kolda‿`mäe] ‹-le›, kirjakeeles varem ka Kaldamäe Iis – küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas, kuni 2017 Iisaku vallas (Tärivere mõis), 1894 Кальдамя, u 1900 Кольдома (küla), 1913 Кальдема; vn Ко́лдамата.  C2
● Küla oli olemas juba 1836. XVIII saj oli praeguse Koldamäe küla kohal Väike-Pungerja mõisa alla kuulunud Jõuga külas ilma hooneteta asustamata kahepäevamaa (1732 Kolda Peh). Nime esisilbis on vaheldunud a ja o, nime aluseks võis olla nii kallas kui ka koldas. Liitsõnas on varasema järelosa -pea asendanud -mäe. Vrd Kolda. – MK
EAA.3.1.469:960, L 959p; EVK; KNAB; Moora 1964: 78, 79

Koogimäe [koogi‿`mäe] ‹-le›, rahvakeeles varem ka Moona‿küla Rap – küla Rapla maakonnas Kehtna vallas (Kehtna mõis), u 1900 Гугимяки, 1922 Koogimäe.  B4
● Endine saunaküla; külas ka samanimeline talu. Nimi on saadud loodusobjekti (Koogimägi) järgi. Küla lõunaots on Veneküla, mis liideti Koogimäega 1977. – PP
 EAA.2072.5.17, L 1, foolio I; KNAB; Vene TK 42

Koolimäe [kooli‿`mäe] ‹-le› Hlj – küla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas, kuni 2017 Vihula vallas (Sagadi mõis), 1671 Kolimah (rannaküla), 1699 Kohlma, 1871 Kolimae, 1897 Колимя.  C1
● Väike hajaküla, mille talusid on ka Natturi küla alla loetud, ilmub esimest korda kirjalikesse allikatesse 1671. E. Tarvel on arvanud, et nimi tuleb tõenäoliselt looduslikest tingimustest, mitte kooljast ega koolist. Koolimäe juures on nii koolme- ehk ojast ülekäigu koht kui ka koolu ehk mere- ja ojaäärne lodu. Alles XIX saj algusest tekib nimesse -maa asemel -mäe, mille ümberkujunemist võib sealne kõrgendik mõjustanud olla. – MA
Bfl: II, 785;  EAA.1.2.C-IV-121; ERA.T-6.3.553, L 1; KNAB; Schmidt 1871; Tarvel 1983: 75, 82

Undimäe [undi‿`mäe] ‹-le› Vll – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Valjala vallas (Uuelõve mõis, Vanalõve mõis).  A3
● Küla on olnud vabadikukohtadest koosnev Rahu küla osa, iseseisva külana esineb al 1997. Võimalik, et nimi on pandud loodusnime järgi. 1945 on läheduses mainitud asustusnime Унди. – MK
ERA.T-6.5.1, L 10; KN; KNAB; SK I: 462