[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

Maalse1 [`maalse] ‹`Maalse ~ -sseMarpaik (küla) Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, kuni 2017 Martna vallas (Ehmja mõis), 1591 Maliss (küla), 1712 Malsch, 1726 Mahls (küla), 1798 Maals (mõis), u 1900 Маальсъ (mõis).  A1
Liidetud 1977 Ehmjaga. Maalse oli Ehmja mõisa karjamõis, rajatud XVIII saj lõpul. Mõisa talud asusid Ehmja külas: Lümandi nurk, Mäe-Jaani, Mäe-Andruse, Klaose ja Uuetoa. 1850 eraldati Maalse Ehmjast omaette mõisaks, ent 1911 oli taas Ehmjaga samade omanike käes. Küla nimi võib olla tuletis sõnast maa, kuid seos selle sõnaga võib olla hilisem rahvaetümoloogia. 1712 oli külas talupoeg Mallo Tonisch, seetõttu võib külanime aluseks olla ka vana isikunimi, millest on lähtunud see lisanimi.MK
EAA.3.1.474:459, L 396p; EAA kinnistud; KNAB; Mellin; Rev 1725/26 Lä: 181; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/5:279

Maalse2 [`maalse] ‹`Maalse ~ -sseLNgpaik (küla) Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas (Ehmja mõis), 1922, 1923 Maalse.  A4
Liidetud 1977 Kirimäega. Maalse on Kirimäe tütarasula. Nime on saanud Martna khk Maalse järgi, sest asus Ehmja-Maalse mõisa lahustükil Lääne-Nigulas. 1844. a kaardil Prassi küla, külas oleva Prassi talu järgi. Vrd Maalse1. – MK
EVK; KNAB; Schmidt 1844; Schmidt 1871; ÜAN

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur