[KNR] Eesti kohanimeraamat

Jõeküla1 [`jõe‿küla] ‹-`külla ~ -sse›, kohalikus pruugis `Jöö‿küla, kirjakeeles varem ka Jõe Käi – küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Käina vallas (Vaemla mõis), 1726 Bach-Dorff, 1798 Joe (küla ja kõrts).  B3
● Küla asub Vaemla jõe ääres, seal oli XIX saj ka Jõe karjamõis (1844 Joe). Jõekülaga on 1977 liidetud ↑Pasti küla (Phl). – MK
HK: 55; Mellin; Rev 1725/26 Lä: 211; Schmidt 1844

Jõeküla2 [`jõe‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Koe – küla Järva maakonnas Järva vallas, kuni 2017 Koeru vallas (Norra mõis), 1569 Jege (küla), 1569 Jeckel (veski), 1586 Joeküll.  B1
● Küla sai arvatavasti alguse veski juurde tekkinud asustusest. Veskist jäi XX saj algul järele Võlingi talukoht. 1977–1998 oli Norra küla osa. Nimi viitab asukohale Põltsamaa jõe ääres. – FP
Rev 1586: 78; Ungern-Sternberg 1912a: 21, 134

Jõeküla3 [`jõe‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Vän – küla Järva maakonnas Türi vallas, kuni 2017 Rapla maakonnas Käru vallas (Käru mõis).  C2
● Küla asub Käru jõe kaldal endise Käru vallamaja ümbruses. Käru mõisa taludest on mitmete nimi sisaldanud jõgi-sõna, külanime lähtekohaks võis olla Jõe talu (1751 Jöö Jaan, 1795 Jae Jahn, 1843–1844 Joe). Võimalik, et nimega on samastatav ka 1724. a kirjapanek Joi Ertze Matz. Külana esineb 1922. a rahvaloenduse materjalides (Jõe). P. Päll on Jõekülaga samastanud u 1866. a kaardilt nime Еалинъ (*Jõelinn). Jõekülaga on 1977 liidetud Allipa (1684 Hallikapåiemattz, Hallikapåiebertill, 1724 Halliko Paeo Jurri, 1839 Allikopaia talu), ↑Lõmmelu ja ↑Toosikõnnu küla. – MK
EAA.308.2.218:186, L 183p;  EAA.1350.1.10, L 2, foolio 3; EAA.1865.3.294/1:6, 13, 25, L 5, 12, 14; KNAB; RGADA.274.1.182/7:12, 13, L 595p, 596p; RGADA.274.1.229/3:353, L 1095p; Vene TK 126

Jõeküla4 [`jõe‿küla] ‹-`külla ~ -sse›, rahvakeeles ka Metsa‿nurga ~ Metsa‿nuka Vil – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas (Tänassilma mõis).  A1
● Külanimena tuli kasutusele 1939. a paiku, kui senine Kimmeli küla (samanimeliste talude järgi) taheti nimetada Jõe külaks. Nimi pandi ilmselt Tänassilma jõe järgi. Jõeküla omaette piirkonnad on Napa (1970 Jõeküla I) ja Sihvre (1970 Jõeküla II). Vrd Jõeküla1. – MK
ERA.14.2.719 (Tänassilma vallavalitsuse 13. VI 1939 koosoleku protokoll nr 4); KN; KNAB

Järveküla1 [järve‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Jür – küla Harju maakonnas Rae vallas (Mõigu mõis), 1241 Jærgækylæ, 1349 Jerwekylle, 1689 Jerwekyla, 1725 Jercküll.  C4
● Asus varem Ülemiste järve kaldal Mõigu mõisast põhjas u hilisema Järve talu kohal, ent rüüstati Tallinna piiramise käigus 1710 ja koliti seejärel lõuna poole. XVI saj oli olemas ka Järveküla mõis. Küla on nime saanud Ülemiste järve järgi, mille ääres see varem paiknes, seejuures on ka järve ennast Järveküla järveks nimetatud. Taani hindamisraamatus lisaks mainitud nimekuju Heckelal peab Johansen Järveküla omaaegseks rööpnimeks, vahest ka järve enda n-ö pärisnimeks. Vrd Jüri2, Ülemiste järv. – PP
 EAA.1.2.C-I-14;  EAA.1.2.C-III-2; Joh LCD: 353–354, 383–385; LCD: 46v; Rev 1725/26 Ha: 339

Järveküla2 [järve‿küla] ‹-`külla ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Järve Jaa – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Orissaare vallas (Maasi mõis), 1731 Ierweküll.  A2
● 1977–1997 oli Kavandi osa. Asub Riidama ehk Järveküla järve ääres. Vrd Järve. – MK
Rehepapp; SK I: 60

Järveküla3 [järve‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Ran – küla Tartu maakonnas Elva vallas, kuni 2017 Rannu vallas (Rannu mõis, Tamme mõis), 1977–1997 Järve.  C2
● Praegune küla on 1977 moodustatud Unikülast, millega liideti osa Savikülast ja ↑Sanglast. Kohanimi näitab küla asendit Võrtsjärve ääres. Uniküla (1582 Unigiela, 1627 Unnikuella) kuulus Tamme mõisa ja Saviküla (1582 Sawikiella) Rannu mõisa alla. Savikülas oli ka karjamõis (sks Sawiküll). Vrd Uniküla2. – EE
BHO: 539, 621; EM: 96, 187; PA I: 66; Rev 1624/27 DL: 148

Järveküla4 [järve‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Uue-Suislepa mõis), 1531 Jerwecke, 1583 Jarwar, 1601 Jerwekulla, 1624 Jerrefer, 1797 Jerwekül.  B3
● Põlisküla Võrtsjärve ääres. On olnud nii vakus, küla kui ka karjamõis. 1585. a-st oli kaks Järveküla, millest Tarvastu vakusesse kuuluv oli põhja pool ja paiknes järve ääres, teine, Suislepa vakuse küla jäi sellest lõunasse Õhne jõe lähedale, hilisema Obriku küla kanti. Vanal ajal jäi Õhne jõe suue sügavamale sisemaale ning siis paiknes ka teine küla järve ääres. 1920. a-teks oli esimene Järveküla karjamõis läinud Uue-Suislepale, teine Vana-Suislepale. 1624. a revisjonist peale on näha, et põhjapoolsest küla osast on tekkinud Kivilõppe (Kiwilep) küla. Järvekülaga on 1977 liidetud Obriku (1909 Obrokuküla) ja Retsnigu (Retsniku, 1624 Retzneck Toennies) küla. Vrd Kivilõppe. – MKu
Mellin; PA IV: 143; Pedai 2001: 13; Rev 1601: 128; Rev 1624 PL: 79, 80

Mereküla [mere‿küla] ‹-`külla ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Mere Pär – küla Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, kuni 2017 Tahkuranna vallas (Uulu mõis), 1922 Mereküla.  C3
● Mõned Mereküla talud (Karu, Killi, Soobiku) on kujutatud 1849. a kaardil, ent külanimi on teada alles 1920. a-test. 1977–2015 kuulus Reiu küla alla, taastati algsest mõnevõrra väiksemal kujul. Nimi tuleneb arvatavasti sellest, et asus mere pool. Mereküla osad enne 1939. a olid Uuluküla ja Mõisaküla (asusid Uulu mõisa maal), need jäävad praegu Reiu küla piiresse. – MK
 EAA.3724.5.1791, L 3, foolio I; KNAB

Pereküla [pere‿küla] ‹-`külla ~ -sse› PJg – küla Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas, kuni 2017 Halinga vallas (Vee mõis), 1565 Pyre, 1601, 1797 Pirre.  A3
● 1977–1997 oli liidetud Veega. Tänapäeva nimekuju alusel võiks võrdluseks tuua sõnad pere ja pära. Kirjapanekute põhjal võiks oletada esisilbis i-d, õ-d või ü-d, vrd pire ’tükike, raasuke, vähene; peru, kärsitu’, pire ~ põre ’pragu’, püre (pöre) ’äge’. Pereküla põhjaosas on veel XX saj alguses olnud Saluküla (u 1900 Салу). – MK
Beiträge 1874: 395; BHO: 442; EAA.1.2.932:13, L 11; EAN; KNAB; Mellin; VMS

Reeküla [`ree‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Pha – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Pihtla vallas (Kõljala mõis), 1560 Ricko, 1798 Rekül.  C3
● Esimese kirjapaneku järgi võiks nime aluseks olla isikunimi Riko, mis on mugand täisnimest Richard. Nime seostamine sõnaga regi : ree on ilmselt rahvaetümoloogia. Ka Vaivaras on Reeküla (↑Sundja). Reeküla põhjaosas on Aruste (1731 Arrust, 1798 Arrost), mis 1930. a-teni oli omaette küla. – MK
SK I: 31, 334

Veneküla [vene‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Jür – küla Harju maakonnas Rae vallas (Lagedi mõis), u 1900 Ванапере-кюля, 1913 Wenekülla.  C3
● Nimi on saadud arvatavasti varasemate asukate järgi, ent Veneküla nimi võib kajastada ka õigeusku läinud talupoegadele jagatud maid. Suurem osa Venekülasid Eestis on nime saanud teisel põhjusel. Siinset nimetati sageli ka Vanapere külaks (1782 Wannaperre Hans, kõrtsmik) samanimelise talu järgi (praegu jääb Ülejõe piiresse), Veneküla nimi juurdus ametlikes loendites pärast Teist maailmasõda. Venekülaga on 1977 liidetud ↑Koplimetsa küla (Jõe). Vrd Anikatsi, Ikla, Kaaruka, Kalbuse, Kiili, Kiiu-Aabla, Koogimäe, Kulli4, Lohusuu, Majaka, Polli1, Pärsi, Päärdu, Reegoldi, Saarde2, Suigu2, Suislepa, Tähkvere, Tänassilma2, Vanamõisa11, Vanavälja2, Vandjala, Vastemõisa, Vilsandi1. – PP
EAA.1864.2.IV-1:418, L 405; KNAB