[KNR] Eesti kohanimeraamat

Lahe2 ‹`külla›, rahvakeeles ajalooliselt Põlgastõ `mõisa ‹-he› Kan – küla Põlva maakonnas Põlva vallas, kuni 2017 Laheda vallas (Põlgaste mõis), 1883 Lahhelaane mets, u 1925 Lahe A60 (asundustalu), 1945 Lahe (küla).  C3
● Lahe külaks on ümber nimetatud Põlgaste mõis ja osa asundusest. Põlgaste mõisale eelnes samas kohas Põlgaste küla (1628 Poelcks). Mõisa laienemisel küla järk-järgult ahenes ja XIX saj keskpaigaks kadus. Uue nime tekkimine on seotud 1938. a vallareformiga, kui senine Põlgaste vald jagati nii, et vana vallakeskus jäi uude Kanepi valda, mõisapoolne ots aga liideti endise Aleksandri vallaga. Ilmselt samanimelisuse vältimiseks tuletati kohale uus nimi loodusnimest Lahemõts Põlgastest Sõmerpallu viiva tee ääres. Varem oli seda metsanime kasutatud ühe asundustalu nimetamiseks. Sobimatuks peetud nimega Aleksandri vald pandi ette nimetada Lahe vallaks, kuid Kohanimede Nõukogu pidas seda geograafiliselt põhjendamatuks ja soovitas nime Laheda, mis läkski käibele. Algne kohanimi Lahemõts või Lahelaan on usutavasti tähistanud kohta, mis asub lahkmealal, Põlgaste ja Sõmerpalu põlisel piirialal. Algusosa lahe on Põhja-Võrumaa kohanimedes tavaliselt variant sõnast lahk : laho ’lahknemine, eraldus, vahekoht, metsasiht’. Teine võimalus on metsanime seostamine Võrumaal mitmel pool levinud mäenimega Lahamägi. See nimi pole tähistanud vahekohti, vaid seostub pigem laha ~ loha sõnaga, mida J. Mägiste on pidanud lohisemist, lohakust või lahinal voolamist tähendavate paljude sõnavariantide tüvisõnaks. Lahe küla piiresse jääb idas ↑Ridali. Vrd Lahavere, Laho2, Lahokülä, Põlgaste. – ES
BAL: 659, 665;  EAA.3724.5.2832, L 1; Eesti SK 10; EEW 2000: loha; ERA.14.2.442; KNAB; Rev 1624/27 DL: 64

Piirivarbe [piiri‿`varbe] ‹-le› Kod – küla Tartu maakonnas Peipsiääre vallas, kuni 2017 Jõgeva maakonnas Pala vallas (Pala mõis).  B2
● Endistest asundustaludest ja kandikohtadest kujunenud küla, esimest korda nimestikus 1945. Pala ja Kadrina mõisa piiril on ka Piiri talu, millest nähtavasti nimi on kujunenud. Sõna varve : `varve ~ `varbe tähendab Kodavere murrakus noort metsa. 1977 liideti Piirivarbega lõuna pool olev Karjamõisa küla, nimetatud Aleksandri karjamõisa (sks Alexandershof) järgi. – PP
KNAB; PTK I: 181

Pragi ‹-le›, rahvakeeles Koiola‿külä ‹-`küllä› Plv – küla Põlva maakonnas Põlva vallas, kuni 2017 Laheda vallas (Vardja mõis), 1805 Pragi Michel, 1824 Praggi, 1909 Pragi.  A2
● Põlise küla ajalooline nimi on Koiola (nt 1627 Koykuell, u 1900 Койола-Кюла). Koiola on andnud nime oma lõunaosas – tõenäoliselt kõige vanema asustusega osas – tekkinud ↑Vana-Koiola mõisale. Küla on aja jooksul laienenud põhja suunas, lõuna poolt on selle maad järk-järgult mõisastatud. Pragi nimi ilmus talunimena käibele XIX saj alguses, 1805 mainitud peremees sai selle 1824 ka perekonnanimeks. Koiola küla maale järgmise mõisa rajamisel (sks Alexandershof 1806) paigutati see hilisemast Vardja mõisa kohast pisut lõuna poole, kus võis enne asuda Pragi hajatalu. XIX saj keskel viidi mõis uude kohta Vardjale. Vanasse kohta 1920. a-tel rajatud asundustalud said Pragi nime. Koha vahetumisest on tingitud mõisa kaks eestikeelset nime Pragi ja Vardja. Neist Pragi kujunes vallanimeks (Pragi vald, Praginukk), kuid kadus ametlikust käibest, kui 1890 moodustati mitmest mõisavallast Aleksandri vald. Koiola küla tuumikusse, kus pole Pragi talu olnud, jäi alles Pragi kool. 1977. a nimetati Koiola küla ümber Pragiks, et vältida sarnasust Vana-Koiola nimega. Algse Pragi nime päritolu pole selge, erinevatest võimalustest on kõige tõepärasem pragi ’prügi’. Nii võidi Pragi nime tajuda siis, kui see väikese valla nimena kõnekeeles juurdus. Pragi lääneosa on Vedo, 1930. a-tel omaette küla. Vrd Vardja2. – ES
BAL: 676; BHO: 10; EAA.567.2.704:4, L 3p; EAA.3147.1.180:36, L 61; Rev 1624/27 DL: 58; Rücker; Vene TK 42; VMS: 242

Tagaküla2 [taga‿küla] ‹-`külla ~ -sse›, kohalikus pruugis Taga‿külä ‹-`küllä›, kirjakeeles varem ka Väimela-Tagaküla Plv – küla Võru maakonnas Võru vallas (Väimela mõis), 1923 Taga (küla), 1937 Tagaküla.  C3
● Tegemist oli Raiste küla läänepoolse otsaga, mis jäi tagamaapiirkonnaks ka Aleksandri vallas 1892–1938 ja tänapäeval Võru vallas. Tagaküla kirdepoolset tuumikala, endist Raiste küla osa tuntakse Kunglana, nimi on juurdunud Kungla rahvamaja järgi. Tagakülaga on 1977 liidetud ↑Kanamõtsa ja Kiimariigi küla. – ES
Eesti TK 50; ÜAN

Vana-Koiola [vana-`koiola] ‹-sse›, kohalikus pruugis ‹`Vanna-`Koiolahe› Plv – küla Põlva maakonnas Põlva vallas, kuni 2017 Laheda vallas, mõis, sks Alt-Koiküll-Kirrumpäh, 1627 Koykuell, 1638 Koygull Moysa, 1782 Koiala mois, Koiela mois, 1798 Wanna Kojola M.  A2
● Kirumpää lossi piirkonnas oli see 1627 neljast mõisast suurim, kuid mitte vanim. 1638. a revisjon teatab, et mõis rajati „veidi enne viimast vallutust“ (u 1620?) ja selle maad asustati u 10 aasta eest jälle talupoegadega. Tegemist on Koiola küla tühjaks jäänud lõunaossa rajatud mõisaga, mis sai oma nime külalt. Veel 1757. a Põlva personaalraamat pealkirjastas sellele mõisale allutatud külasid üksnes Kirjenpah nimega. Koiola nimi muutus aktuaalseks Väimela mõisa eraldamisel ja osadeks jagamisel XVIII saj keskpaigas. Vana- lisandus mõisanimele, kui XVIII saj lõpukümnendil eraldati Vastse-Koiola mõis ja sellest omakorda 1806 Vardja (Aleksandri, Pragi) mõis. Koiola küla kogu talumaa jäi viimase territooriumile, Vana-Koiola mõisale jäid allutatuks Põlva khk põhjaosa suured külad. Mõisa järgi oli seal kuni 1938. a-ni Koiola vald, mille vallamaja asus Mammastes. Mõisamaale 1920. a-tel tekkinud Vana-Koiola asundus muudeti 1977 külaks. Koiola nime lõpuosis -la võiks olla lühenenud sõnast küla, vrd 1627 Koykuell ja Koykul Jerw, 1638 Koygull ja Kaugala Jerw, u 1685 Koykelle Kylla. la-lõpuline nimi oleks pigem arenenud kujuks *Kojola, siin aga on ilmne lühenemisest tingitud tugevnemine: *Kojokülä › Koiola. Algusosis võiks olla muinasaegne isikunimi, vrd soome perekonnanimed Kojo, Kojola ja Kojonen. Vrd Koigi, Koikküla, Pragi. – ES
BHO: 242; EAA.3147.1.172:8, L 3p; EAA.308.6.332:4, L 3p; Hupel 1774–1782: III, 282; Mellin; Rev 1624/27 DL: 56, 58; Rev 1638 I: 129, 136–137; Sukunimet 1992: 211

Vardja2 [`vardja] ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-he›, kirjakeeles varem ka Pragi Plv – küla Põlva maakonnas Põlva vallas, kuni 2017 Laheda vallas, mõis, sks Alexandershof, 1627 Warde Jann, Wardian Jerw (talu ja järv), 1638 Wardi Jaen, Wardi Jerw, u 1685 Wardia (talurühm), 1829 Wahrja, 1937 Vardja.  A2
● Algselt oli tegemist väikese järve ääres paikneva talu ja talurühma nimega Koiola külas. XVIII saj lõpus asutati lähedusse karjamõis, millest 1806 sai rüütlimõis (sks Alexandershof). Vardja küla on veel märgitud 1829. a kaardil ja ka Rückeri kaart 1839 näitab küla järve kaldal ning mõisat Alexandershof sellest lõuna pool. Arvatavasti sellel ajal on juurdunud eestikeelne Pragi mõisa nimi. XIX saj keskpaigas viidi mõis üle Vardja küla asemele. 1920. a-tel tekkis Vardja mõisast asundus, a-st 1977 küla. Varasemad kirjapanekud ei näita üheselt, kas nime algkuju on Vardja või Vardi + Jaan. V. Pall on oletanud, et mõned Vardi nimed sisaldavad just sõna vardja. 1627 oli Moostes talupoeg Wardi Paap, kelle nimest on alguse saanud sealne Vardja lisa- ja talunimede ahel. Vardja ja Vardi vaheldumine seletub viimase hääliku kadumisega häälduskujus *vardia, alles jääb III vältes `vardi. Lisaks on germaani laensõna vardjas vanema, külavanema, kupja tähenduses ja saksakeelne Wart ’valvur, vaht’ nii häälikuliselt kui ka tähenduse poolest lähedased. Nimi Alexandershof tuleb oletatavasti mõisaomaniku poja Alexander Emme nimest. Mõisa saksakeelse nime järgi eksisteeris a-tel 1866–1938 Aleksandri vald. Vardjaga on 1977 liidetud Ortuskülä (Ortuse). – ES
BHO: 10; EAA.308.6.332:4, L 4; EAA.2072.3.58a; Eesti TK 50; EEW 2000; PTK I: 268; Rev 1624/27 DL: 55, 56, 58; Rev 1638 I: 137; Uustalu 1972: 276

Vastemõisa [`vaste‿`mõisa] ‹-`mõisa ~ -sse› SJn – küla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas, kuni 2017 Suure-Jaani vallas, mõis, sks Wastemois, 1559 Nienhave (mõis), 1583 Wasth Moyza, 1638 Wastemois, Waistne Moise.  B1
● Mõis oli juba XVI saj, XVII saj kuulus Viljandi lossilääni. 1920. a-tel Vastemõisa asundus, al 1977 küla. Nimi tuleb sõnadest vastne ’uus’ + mõis. Läheduses on ka Vanamõisa küla. Vastemõisa põhjapiiril Kobruverega on Vaalamäe ehk Aleksandri (rahvasuus ka Veneküla, u 1900 Александрова), endine popsiküla. 1977 liideti Vastemõisaga Järavere küla (1584 Jarawer, 1682 Jerrafer, 1839 Jerrefer). Järavere ehk Järevere paiknes varem lääne pool, Ivaski ja Paistu vahel, ent arvatavasti hajutati kruntimise tõttu XIX saj II poolel. 1930. a-te lõpul mõisteti selle nime all Vastemõisa asunduse lõunapoolseid talusid. – MK
BHO: 655; EAA.567.3.99:7, L 6p; ERA.14.2.719 (Vastemõisa vallavalitsuse 3. VI 1939 koosoleku protokoll nr 4); KN; KNAB; PA IV: 150, 174; Rev 1638 II: 84; Troska 1987: 100