[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 1 artikkel

Saverna-sse›, kohalikus pruugis Sabõrna-he~ Savõrna Kanküla Põlva maakonnas Kanepi vallas, kuni 2017 Valgjärve vallas, mõis, sks Sawwern, 1582 Sawiar, 1628 Saber moysa, 1638 Sawrikyllo, Sawrimoysa, 1722 Sawermois, Moisa Jürri oder Sawermois, 1782 Sawwern, Savremois, Sabberni mois, 1839 Sawwern, 1900 Забберн.  B1
Saverna oli väikemõis, mis 1580. a-tel läks Valgjärvega ühiste omanike kätte, XVII ja XVIII saj sai sellest Valgjärve mõisa osa. Nt 1722 asustas mõisakohta talupere, kuid oli olemas ka Saverna kõrts (Sawremois Krug). XVIII saj II poolel tehti Savernast karjamõis ja 1790 iseseisev mõis. Tänapäevane Saverna keskusasula on tekkinud Saverna ja Soodla mõisa piirialale. Saverna nime päritolu pole selge. Ühe mõeldava nimealusena on juba L. Kettunen pakkunud saarma vanapärast nimetust savermas, sabermu, saavermu, sabarm jne. Vaheldus b ~ v on keeles sage, muutust rmrn on võinud toetada sõna mõisa liitumine nimele, kuna kahe m-iga silbi järjendit on raskem hääldada. Väikemõisa nimes võiks sisalduda ka isikunimi *Saaver ~ *Saaber, mis on Võrumaal esindatud perekonnanimena Sabre (Plv). Samas võivad mainitud isikunimed pärineda saarmat tähendava loomanimetuse (*sa(a)bern : *sa(a)bermen) lühenenud variantidest. 1582. a esmamainingu põhjal võiks oletada lähteks *Savijärve + mõisa, kuid ka siis jääks n seletamatuks. Saverna oli 1970. a-tel nimekirjas Saverna-Reino nime all. 1977 liideti Savernaga Tamme-Soodla küla, mille läänepoolne ots oli Tamme (Tammõ) küla, kunagine Valgjärve vallamaja ja Tamme koolimaja ümbrus Tamme mõisa maal. ¤ Tudõngiq sõitva õga nätäl Tartolõ ja tagasi Võrro. Õga kõrd, ku nä Savõrna kotsilõ joudva, unõhtasõq nääq uma keele ärq ja nakkasõ kõnõlõma vinne kiilt. „Sto eto sa mesto?“ küsüs üts. „Naverna Saverna,“ vastas tõõnõ. (Jan Rahman) Vrd Saburi, Tamme5. – ES
BHO: 540;  EAA.2072.9.636, L 1; EO: 147; Hupel 1774–1782: III, 276; KNAB; PA I: 77, 249; Rev 1624/27 DL: 111; Rev 1638 I: 7; RGADA.274.1.174:451, 454, L 445, 447p; Rücker; Stryk 1877: 220; Uustalu 1968; Wd

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur