[KNR] Eesti kohanimeraamat

Tamme5 ‹-le›, kohalikus pruugis harva Tammõ ‹-lõ› Kan – paik (küla) Põlva maakonnas Kanepi vallas, kuni 2017 Valgjärve vallas, mõis, sks Tammen, 1730 Tammen, 1782 Tamme mois.  B1
● Tamme mõis eraldati Valgjärve mõisast faktiliselt 1730, erinevad omanikud olid kahel mõisal al 1786. Varem ulatus siia aladele *Valgi küla (↑Valgjärve). 1722 on kahe *Valgi küla talu, Mähä ja Keldu (Mæhe, Keldo) maad mõisale ära võetud. See on Tamme mõisa oletatav algus. Keldu talu säilis mõisa väheviljakal ääremaal Keldu järve ääres (1628 Kolde jerw). Tamme mõisa maad paiknesid mitmes lahustükis ja vahel on Tamme külaks nimetatud ka põlistalude piirkonda Valgjärve ning Saverna vahel (Tamme-Soodla, 1977 liidetud Savernaga). Tamme mõisa maadele tekkis 1920. a-tel asundus, mis 1977 liideti Puugi külaga. Mõisa nime tekkemotiiv pole selge. Nimi pärineb puunimetusest tamm. Kahel mõisanimel, Rõngu ja Kanepi Tammel, on saksa keeles lõpus -n (Tammen), mida võib tõlgendada daativi käändelõpuks. See muudab tõepäraseks oletuse, et Valgjärve mõisa uut karjamõisat hakati esialgu nimetama maastikus leiduva tammepuu järgi, saksa zu ’juures’ nõuab daativi. Isikunimi on selle nime lähtena vähem tõenäoline. Vrd Tamme4, Tammõkülä. – ES
BHO: 578–579; Hupel 1774–1782: III, 276; PA I: 77; Rev 1624/27 DL: 110; RGADA.274.1.174:456, L 449p; Stryk 1877: 215–216