[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

Nurme1 [nurme, `nurme] ‹`Nurme ~ -sseNisküla Harju maakonnas Saue vallas, kuni 2017 Nissi vallas, mõis, sks Nurms, 1241 Normius, 1500 Normes, 1550 Nurma.  B3
Mõis eraldati Ruilast 1663. ja 1678. a vahel, küla mõisastati 1684. Nime lähtekohaks on sõna nurm : nurme (norm) ’haritud maa, põllumaa; aas, kõrgem maa, söödimaa’. 1977 liideti Nurmega ↑Rahula ja ↑Varese küla.MK
EMSK; Joh LCD: 515

Nurme2-le›, kirjakeeles varem ka Nurmsi Annküla Järva maakonnas Paide linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Paide vallas (Purdi mõis), 1615 Nurmby (küla), u 1900 Нурмси.  C3
Algselt Nurmsi küla, ent pärast Anna ja Mäo valla liitmist Paide vallaks 1938 jäi valda kaks samanimelist küla (teine, ↑Nurmsi1, oli Sargvere mõisa järgi). Ettepaneku nimetada siinne Nurme külaks tegi Järva maavalitsus 1939, nimekirjas hiljemalt 1945. 1977–1997 oli Anna osa, al 1997 taastatud ametliku külana. Nimi on lähtunud sõnast nurm, mis Põhja-Eestis tähistab üldiselt rohumaad, Lõuna-Eestis põldu. Vrd Nurme1. – MK
ERA.14.2.714; KNAB; Ungern-Sternberg 1912a: 88

Nurme3-leKseküla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Lääne maakonnas Lihula vallas (Tuudi mõis).  A3
Oli 1977–2014 Tuudi küla osa. Nurme on Tuudi mõisakeskust hõlmanud asundusküla, mille nimi tuli käibele 1939. a paiku, varem oli Tuudi asundus. Nurme küla piiresse kuulub endine Tuudi-Jõeääre küla (1922), liidetud 1977. Vrd Nurme1. – MK
ERA.14.2.451 (Lääne maavalitsuse ettepanek 30. III 1939 nr 9033 asunduste asjus); KNAB

Nurme4-leRakküla Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas, kuni 2017 Sõmeru vallas (Ubja poolmõis), 1694, 1796 Nurms (karjamõis).  C3
XVIII saj mõis, millele kuulus Ubja küla. 1871 Uhtna mõisa maadel Nurmse küla. XX saj Nurme küla, 1977–1997 oli liidetud Ubjaga. Vrd Nurme1. – MK
BHO: 394; KNAB; Mellin; Rev 1725/26 Vi: 126; Schmidt 1871

Nurme5`Nurme ~ -sse ~ -lePärküla Pärnu maakonnas Tori vallas, kuni 2017 Sauga vallas (Sauga mõis), ? 1500. a-tel Nurm (küla), 1628 Nurmetz, 1638 Nurmist (küla), 1839 Nurms.  B1
Pole kindel, et XVI saj kirjapanek on samastatav siinse külaga. Nime aluseks on nurm : nurme. Vrd Nurme1. – MK
BHO: 395; Rev 1638 II: 32; Rücker; Stryk 1877: 322

Nurme6-leVigküla Rapla maakonnas Märjamaa vallas (Nurtu mõis), 1844 Neunurm (talu), 1855–1859 Нурма, Ней Нурмсъ (küla ja karjamõis), 1871 Neunurms (küla), u 1900 Нурмекюля, 1923 Nurme.  C2
Nurme oli karjamõis ja küla Nurtu mõisa alal. Karjamõis jagati taludeks juba enne Esimest maailmasõda, selle tulemusel tekkis Nurme küla. 1977–1997 oli Nurme ametlikult Kohtru küla osa. Nurme nimi on seotud Nurtu nimedega, nt Vana-Nurtu (sks Alt-Nurms), ka Nurtu nimi on lähtunud sõnast nurm (*Nurmetu). Vrd Nurme1, Vana-Nurtu. – MK
 EAA.298.2.71, L 3; EAN; EVK; KNAB; Schmidt 1871; ÜAN

Nurme7-leKrjküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Leisi vallas (Laugu mõis), 1592 Nurmes, 1645 Nurms.  B2
Oli XVII–XVIII saj mõis (Nurms), hiljem küla. 1977–1997 oli Laugu osa. Vrd Nurme1. – MK
BHO: 395; EAN; KNAB; SK I: 250

Nurme8-leMuhküla Saare maakonnas Muhu vallas, mõis, sks Nurms, 1570 Nurmeße wacken (vakus), 1592 Nurmes (vakus), 1645 Nurmbs, Nurms.  C2
On arvatud, et küla tekkis pärast Muhu-Suuremõisa üleviimist 1626 praeguse Vanamõisa kohalt, kuid vakus oli siiski olemas juba XVI saj lõpul. Nurme mõis eraldati Suuremõisast 1750. a-tel. XIX saj II poolel jagati mõisa maad talupoegadele, tekkis uuesti Nurme küla. 1977–1997 oli Nurme ametlikult Aljava osa. Vrd Nurme1. – MK
BHO: 395; EAN; EM: 123; KNAB; SMF: 59; SK I: 250

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur