[KNR] Eesti kohanimeraamat

Varese1 ‹-le›, kohalikus pruugis Varõssõ ‹-lõ ~ Varõssilõ›, rahvakeeles ka Varõstõ‿külä Urv – küla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Sõmerpalu vallas (Sõmerpalu mõis), 1627 Wahris Juergen, Wahris Thotz, 1752 Warrese Tomas, 1839 Warrest (küla).  B1
● Algupäraselt on tegemist olnud talu ja talurühmaga Sõmerpalu külas. 1627 polnudki külas peale nimetatud kahe peremehe muid maksualuseid talusid. Sõmerpalu küla nimi on XX saj kandunud mõisamaale tekkinud asundustaludele, kunagist põlistalude küla on hakatud kutsuma kesksete talude järgi. Ametlikult eraldati Varese Sõmerpalust 1997. Vares on Lõuna-Eesti jaoks tüüpiline talupoja lisanimi, Võrumaal leidub vähemalt 11 sellenimelist talu. Varese piiresse loodes Võhandu jõe kaldal jääb Muuga, mida on vahel eraldi külaks peetud, kuid mis on selle nime saanud Muuga sillalt, sillakohalt Sõmerpalu ja Kärgula mõisa piiril. Vrd Muuga2, Rammuka2. – ES
EAA.1270.2.2:107, L 106p; Rev 1624/27 DL: 60; Rücker; Saar 2008: 231

Varese2 ‹-sse› Nis – paik (küla) Harju maakonnas Saue vallas, kuni 2017 Nissi vallas (Nurme mõis), 1241 Waret sutø (küla), u 1300 Warax, 1325 Varexe, 1798 Warrese.  A3
● Põlisküla, 1977 liideti Nurme külaga. Küla kuulus kaua Saksa ordule, Nurme mõisale läks 1684. P. Johanseni järgi peaks esimest kirjapanekut lugema *Warecsuco, st Wareks-suko ’Varese suguvõsa’. Tõenäoliselt ongi nime aluseks vana isiku- või suguvõsanimi, mis taandub linnunimetusele. – MK
Joh LCD: 649; KNAB; Mellin