[KNR] Dictionary of Estonian Place names

Nina ‹-le› Kod – küla Tartu maakonnas Peipsiääre vallas, kuni 2017 Alatskivi vallas (Alatskivi mõis), vn Нос, 1722 Nennalt, 1758 Nänna, 1796 Nos Derewnija, Nin̄akülla.  C3
● Peamiselt vene asustusega küla, XVII saj II poolel vene kalurite rajatud. Nii eesti kui ka vene nimi viitavad neemele (maaninale), kus küla asub. Nina küla lõunapoolt on 1930. a-tel tuntud Krundikülana, veel kaugemal lõunas oli Uus-Ninaküla. 1977 liideti Ninaga Ninasoo küla (1922). – PP
BHO: 392; KNAB; PTK I: 157

Pullapää nina [pulla‿`pää nina] Rid – neem Lääne maakonnas Haapsalu linna halduspiirkonnas (Ungru mõis), 1391 Pullenpe, 1689 Pollapeh, 1798 Pullapa (karjamõis).  C4
● Neemel oli keskajal rootslastega asustatud küla, hiljem karjamõis ja pärast seda talu, praegu jääb paik Nõmme külasse. Küla oli ilmselt saanud nime neemelt. Nime algusosa lähtub tõenäoliselt mehenimest Pull, kuid võib-olla ka sõnast pull ~ pullu ’võrgukäba, raskus võrgu allääres’. Vrd Puliste, Pulli. – MK
EAA.1.2.941:782, L 770p; LUB: III, 1298; Mellin

Ristna nina [`ristna nina], kirjakeeles ka Ristna säär Rei – neem Hiiu maakonnas, Hiiumaa läänepoolseim, 1728 Ristininna Marti Widas (talupoeg Ristnast).  A2
● Neemenimi koosneb sõnadest rist ja nina ’maasäär, neem’. Viimane on lühenenud na-ks, misjärel lisati uuesti liigisõna nina. Saksa keeles on neeme ja laiemalt Kõpu poolsaart nimetatud Hiiumaa järgi (Dagerort). – MK
HK: 211–212

Tahkuna nina [`tahkuna nina] Rei – neem Hiiu maakonnas, 1798 Takkona Ninna, 1871 Tahkona.  A1
● Poolsaart ja neeme on varasematel kaartidel nimetatud võõrkeelse nimega (1589 Sybrichtnes, 1595 ja 1630 saarena Sibbenis, 1635 neemena Sibbernes, 1798 Vorgebirge Simpernäs). Vrd Tahkuna. – MK
Mellin; Raid 2002: 67, 71, 81, 83; Schmidt 1871