[KNR] Eesti kohanimeraamat

Raanitsa ‹-sse ~ -le› Kam – küla Tartu maakonnas Kambja vallas, mõis, sks Neuhof, 1601 Radnitz, 1627 Rannitz, 1826 Ranitze-M., 1923 Rannitsa.  C3
● Vana-Prangli mõisa põline küla, mille kohale rajati 1792 Raanitsa mõis. Maareformi käigus tekkis mõisa maadel 1920. a-te alguses asundus, hiljem küla. Kohanime päritolu on ebaselge. Kuju järgi on võib-olla tegu slaavi päritoluga nimega, mis võib pärineda Poola ajast, vrd Radnica asula Poolas, samuti Rannitsa jõgi Leningradi oblastis või asula Grodna oblastis. Teisalt on võimalik, et nime lõpus oli osis -otsa. Seostamine sõnaga ranits ~ raanits ’sõduri seljakott’ pole tõenäoline, sest see on laen vene keelest, millesse sõna oli ilmunud alles XVIII saj. 1977 liideti Raanitsaga ↑Vissi küla. Raanitsa idaots on tuntud Idusoo nime all. – EE
Bienenstamm 1826: 289; EM: 92, 170; Rev 1601: 76; Rev 1624/27 DL: 116; ÜAN

Saiakopli [saia‿`kopli] ‹-sse› Amb – küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas, mõis, sks Neuhof, 1787 Sayakoppel, 1840 Saiakopli.  B1
● Saiakopli mõis eraldati 1787 Nõmmküla mõisast koos osaga Karunga külast, mida hakati kutsuma ka Saiakopli külaks ning mis mõisastati XX saj algul. 1920. a-tel tekkis mõisa maadele asundus, mis 1977 nimetati külaks. Saksakeelne nimi Neuhof tähendab uut mõisat, kuid eestikeelse nime päritolu on ebaselge. Arvatavasti on mõisa rajamisel kasutatud varasemat maastikuüksuse või karjamõisa nime, talunimena seda ei esine. Algusosa võib võrrelda sõnadega sai : saia, saajad ’pulmad’, sada : saja ’põhiarv (100)’ või hoopis soe : sooja (vrd sm suoja ’kaitse, varjualune; sulailm’), järelosa on koppel : kopli. 1977 liideti Saiakopliga ↑Kalle ja ↑Nõmmküla ehk Karunga küla ning osa ↑Kaarli külast. Vrd Nõmmküla2. – FP
EES; EVK; KNAB; Land-Rolle 1840: 50; Wistinghausen 1975: 171