[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kaarli1 [`kaarli] ‹`Kaarli ~ -sse› Rak – küla Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas, kuni 2017 Sõmeru vallas, mõis, sks Alt-Sommerhusen.  C4
● 1642 jagati Sõmeru mõis (sks Sommerhusen) koos kõrval oleva külaga vendade Hastferite vahel nii, et mõis jäi Carlile (sks Alt-Sommerhusen) ja küla Heinrichile, kes rajas sinna samuti mõisa (sks Neu-Sommerhusen). Eestikeelne mõisanimi Kaarli pärineb omanikult Carl Hastferilt. 1920. a-tel tekkis Kaarli asundus, 1977 nimetati külaks. Vrd Sõmeru1. – MK
BHO: 557; ENE-EE: IV, 189; KNAB

Kaarli2 [`kaarli] ‹`Kaarli ~ -sse› Hls – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Halliste vallas, mõis, sks Karlsberg.  B3
● 1416 oli alal *Jõetaga küla (Jehentacke, Jodentack või Jogentacke), 1445 Isentacken. Selle kohale tekkis mõis, mis eraldati ajavahemikus 1795–1811 Õisust (1797 karjamõis Karlsberg). Eesti nimi on saksakeelse nime mugandus. 1920. a-test Kaarli asundus, al 1977 küla. Nime lähtekohaks on isikunimi. – MK
BHO: 184; EM: 109; KNAB; LGU: I, 193; Mellin

Kaarli3 [`kaarli] ‹`Kaarli ~ -sse› Amb – paik (küla) Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas, mõis, sks Karlshof, 1775 Carlshof, 1782 Karli mois.  B1
● Kaarli mõis eraldati 1775. a paiku Räsna ja Kuru mõisast. Mõisale hakkas kuuluma vaid Piilu küla. 1920. a-tel tekkis mõisa maadele asundus, hiljem Kaarli küla, mis 1977 jagati Saiakopli ja Vahakulmu küla vahel. Saksakeelse nime Karlshof võis sellele anda Räsna mõisnik Carl Gustav von Müller(n). – FP
EAA.1248.1.10:183, L 181; Hupel 1774–1782: III, 503; KNAB; Schilling 1970: 18