[KNR] Eesti kohanimeraamat

Männisalu1 [männi‿salu] ‹-`sallu›, kohalikus pruugis Männi‿salo ‹-`sallo›, rahvakeeles varem Leeväti ~ Leevati‿`nukk Räp – küla Põlva maakonnas Räpina vallas, kuni 2017 Veriora vallas (Kahkva mõis), 1937 Männisalu.  C2
● Tegemist oli Kirmsi küla asustamata metsamaaga, esimene talu Kuivamäe rajati 1863. Varasem rahvapärane nimi oli Leeväti (Leevati) talu järgi Leevätinukk. Männisalu nimi anti külale 1930. a-tel. Samasugune muutus toimus Naraka küla nimega Virumaal (↑Männisalu²). Leeväti nimi tuleb Räpina nimevaras kõige varem nähtavale Nohipalo Leeväti järve nimes (1627 Lewatt). Võimalik, et tegemist on kadunud eesnimega, vrd nt kreeka Leonidase (Λεωνίδας) vene vaste Леонид ja selle variant Леванид. ¤ Siin om pall´o mõtsasaari, männisaari, muud´o üteldäs õks petäi. Kuivamäe oll´ edimäne talo. (1952) Vrd Männisalu2. – ES
Eesti SK 10; Eesti TK 50; KN: 1952; Rev 1624/27 DL: 67; Unbegaun 1995: 49

Männisalu2 [männi‿salu] ‹-`sallu ~ -sse› VMr – paik (küla) Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas (Porkuni mõis), kuni 1936 Naraka.  A2
● Männisalu nime sai senine Naraka küla Vao vallavolikogu otsusega 1936. a ilmselt seetõttu, et vana nime peeti halvakõlaliseks (vrd närakas). Küla liideti 1977 Eipriga. Naraka küla on üsna vana (1490 Diedrich Virkes von Narenkave, 1492 Narenkane, 1646 Narrakall, 1844 Narraka). 1586 on Porkuni mõisale kuulunud Naraka küla (Naroga), Kiltsi mõis on saanud oma küttepuud aga Naraka (Narraka) metsast. Naraka on algselt kaevu-lõpuline liitnimi, algusosa on ehk isikunimi, kuna XV saj mainingud näivad olevat omastavas käändes. Vrd Männisalu1. – MJ
Bfl: I, 374, 386, II, 592; BHO: 374; ERA.14.2.720 (Viru maavalitsuse ettepanek 29. IV 1939 nr 1102 külade kohta); Rev 1586: 38, 42; ÜAN