[KNR] Eesti kohanimeraamat

Lokuta1 ‹-le› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas, mõis, sks Tecknal, 1455 Lockotow (küla), 1467 Lokete (küla), 1531 Lokota (küla).  A1
● Vana küla on andnud eestikeelse nime ka mõisale (teateid 1460), mis jääb praegu Türi linna piiresse. Lokuta nime on L. Kettunen pidanud lähtunuks sõnast lokutaja ’lokulööja’. Saksakeelne mõisanimi Tecknal tuleneb XV saj omanikunimest: 1460 loovutasid Hans Teckenaghel ja tema õde mõisa Dyderik van Dürenile. Lokutaga on 1977 liidetud Kihli küla, mis on saanud nime vanast talunimest (külana u 1900 Кихли). Vrd Lokuta3. – MK
BHO: 317; EO: 230; Järvamaa 2007: 322–323; KNAB

Lokuta2 ‹-le› Kad – küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas (Tõdva-Kõnnu mõis), 1586 der Mühle zu Lokata (veski), 1726 Lockota (küla), 1765 Lokota (karjamõis), 1796 Lokkota (küla).  B1
● 1977–1997 oli Vahakulmu osa. Küla on tekkinud veski ümber. XVIII saj lõpul oli ka samanimeline karjamõis. XIX–XX saj vahetusel vabadikuküla. Nime lähtekohaks on L. Kettunen pakkunud lokutaja ’lokulööja’. Vrd Lokuta1. – MK
BHO: 317; EAN; EO: 230; KNAB; Mellin; Rev 1586: 45

Lokuta3 ‹-le› Vän – küla Rapla maakonnas Kehtna vallas (Lelle mõis), 1500. a-tel Lockta, 1638 Lockot, 1839 Lokota.  B1
● L. Kettunen on Türi Lokuta puhul võrdluseks toonud sõna lokk : loku ’lokulaud’, lokku lööma ’lokulauda lööma’, lokutama ’lokulauda lööma’, nime lähtekohaks on ametimehe nimetus lokutaja ’lokulaua lööja’. Lokutaga on 1977 liidetud Kurikse (1751 Kurrikeste Jahn, 1797 Kurrikse) ja osa Sarapiku (u 1900 Сарабико) külast. Vrd Lokuta1, Lokuti. – MK
BHO: 318; EAA.567.3.128:13, L 11p; EO: 230; Rev 1638 II: 15; Rücker

Lokuta4 ‹-le› Mär – küla Rapla maakonnas Märjamaa vallas (Kasti mõis), 1529 Lockkethe, 1689 Loukota, 1726 Lockota, 1782 Lokkuta.  C1
● Nime lähtekohaks võib olla lokutaja ’lokulaua lööja’. 1977–1997 oli Lokutaja ametlik nimekuju. Vrd Lokuta1. – MK
EAA.1.2.941:1329, L 1316p; EAA.1864.2.IV-8:79, L 80p; EVK; Hansen 1900: 179; KNAB; Rev 1725/26 Lä: 58

Lokuta5 ‹-le› Räp – paik (küla) Põlva maakonnas Räpina vallas (Räpina mõis), 1601 Lottkotto Andres, 1627 Lockoto Pap, 1630 Lackot Paap, 1638 Lockota Jan, 1822 Dorf Alla-Lockota, Dorf Mäe-Lockota.  A1
● Lokuta küla eristus Võõpsu küla lõunapoolsete, allesjäänud taludena, kui Võõpsu küla tuumiku asemele rajati Räpina mõisa kõrvalmõis. XIX saj on vahet tehtud Ala- ja Mäe-Lokuta küla vahel. 1977 on Lokuta liidetud Ristipalo külaga. Nimi pärineb talupoja lisanimest, 1601 on mainitud vabatalupoega Lottkotto Andres. Lisanime keeleline tähendus pole selge. Lisaks ’lokulööja’ variandile sobiks inimese välimust pilkama põhjaeestiline sõna lokuti. Sellega kuulub kokku sm lokotin ’midagi rippuvat’. Võru keeles on sõna tundmatu, vrd (kikka) lott. Võimalik, et Lokuta lisanimi ongi Räpinasse siirdunud Põhja-Eestist. Vrd Lokuta1, Võõpsu1. – ES
EAA.1269.1.796:18, 22, L 96, 104; EES: lokuti; Rev 1601: 19; Rev 1624/27 DL: 69; Rev 1638 I: 268; Roslavlev 1975: 24