[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 2 artiklit

Lilli1-sse›, rahvakeeles ka Lilli`mõis HJnküla Harju maakonnas Anija vallas (Anija mõis), 1564 Lelle Jan (isikunimi), 1692 Lilli Töno, Lilli Jürgen (talud Pirsu külas), 1725–1726 Lilli Hinno, 1871 Lillemois.  C4
Lilli nime esmamainingud on isikunimed, kuid esinevad kõik Pirsu külas. XIX saj II poolel Pirsu küla krunditi ja ilmselt Lilli asukoht muutus. XIX saj lõpuks tekkis Lilli karjamõis (u 1900 Ф. Лилли). Lilli on ilmselt isikunimi. Lillist märksa vanem on lõunaedela pool paiknev Pirsu (Pirso), mis liideti 1977. Küla esineb alates Taani hindamisraamatust (1241 Pirsø, 1536 Pirszoe, 1548 Pirsakulla), XIV saj oli mõnda aega mõis (1355 Pirsen). Nimi pärineb linnunimetusest pirs, pirts ’piilpart’. Linnunimetusele viitab ka L. Kettunen, kuigi esmalt pakub külanime algseks kujuks *Piirsoo. Lilli põhjapiiril on Otsaküla (u 1900 Отса-кюля), mida on 1920.–1930. a-tel vahel omaette külaks arvatud. Lilli ja Kuusemäe piiril asus mõlemal pool Jägala jõge Kõlu kosena tuntud paiga lähedal varem Kõlu küla (1241 Køhoy, 1561 Kollow, 1692 Kollo By, 1871 Köllo), mis hajutati XIX saj lõpuks. See on olnud XIII saj ümbruskonna suurim küla, kuid kaotas hiljem oma tähtsuse Anija mõisakeskusele. Vrd Allika2. – MJ
BHO: 308–309, 458;  EAA.1.2.C-III-51;  EAA.854.4.752, L 1; EO: 226–227, 340–341; Joh LCD: 439, 550; Kehra 2014: 42–43; LCD: 45r, 46r; Rev 1725/26 Ha: 348; Schmidt 1871

Lilli2-sseKrkküla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas (Polli mõis), 1751 Lilie (karjamõis).  A2
Mõisavalla külas elas 1681–1689 Rootsi kapral A. J. Lillje, kellest sai nime talu, mille põhjal omakorda moodustati ajavahemikus 1724–1731 koos Mõisavalla Andrese talukohaga Polli mõisale kuuluv Lilli kõrvalmõis ja metsaülema residents. Kõrvalmõisa asukoht muutus 1751–1758, kuid nimeks jäi Lilli (sks ka Ottenhof). Mellini kaardil 1797 on Lilli kõrts märgitud Perakülast lõuna pool. Lilli küla moodustati ametlikult 1977, enne seda olid talud Peraküla ja osaliselt Toosiküla all. Lilli mõisasüdame ala oli varem Mõisavalla (vrd 1638 Moysiawall Maz Kükita küla all, 1724 Moysewalde Külla,), sellest lõunas on Peraküla (1601 Perrokulle, XVII saj kandis ka Kükita või Kikita nime, vrd 1697 Kükkita Tönnis). Omaette piirkonnad on Masa edelas Läti piiri ääres (1751 Unsi Masse Peter jetzt Masse Hans, 1839 Massa küla) ja Timmukuru kirdes (u 1900 taluna Тиммо). Vrd Oti3. – MK
BHO: 309; EAA.567.3.139:126, L 125p; KNAB; Liitoja 1981: 14, 19; Liiv 1938: 317; Rev 1601: 138; Rev 1638 II: 62; RGADA.274.1.181/3:45, L 238p; RGADA.274.1.229/1:12, L 1p

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur