[KNR] Eesti kohanimeraamat

Laiuse1 [`laiuse] ‹-le›, kohalikus pruugis ka Laiusse Lai – alevik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas (Laiuse mõis, Laiuse kirikumõis).  B1
● Sellise nime sai asula 1977. Tolleaegse nimekomisjoni põhjendus oli säilitada elava nimena kihelkonna nimi. Alevik hõlmab ka kirikumõisa südamiku ja Laiuse kiriku. Asula varasem nimi oli Sootaga küla (1585 Sotaga, 1599 wieś Sutaka, 1601 Sottaga, Sotaha, 1864 Sotaga), 1960.–1970. a-tel Sootaga asund. Vrd Laiuse2. – VP
 EAA.2072.3.41b, L 3; PTK I: 226; P XVI: 111

Laiuse2 [`laiuse] ‹-le› Lai – kihelkond ajaloolisel Tartumaal, sks Lais.
● Nimega Laiuse märgiti algselt ainult ordulossi (1406 Laeghis, 1505 Layges, 1599 Zamek Lais). L. Kettuneni arvates ei saa kohanime ühendada üldsõnaga laius, samuti liitsõnadega laisoo, lagesoo. Pigem võiks olla tegemist lähtumisega isikunimest. Selle võimaliku lähtevormina esitab ta *Lakjuksen. Varasemate ülestähenduste alusel võime tõepoolest nime tüveosaks rekonstrueerida *laγj-. Lõpu osas vastab tänapäeva tarvitus järelliitele -ks ‹ ?. Kihelkonna varasem nimi enne XVII saj on olnud muu: 1411 Womel, Womele, 1624 die Wöhmelsche Kirche. Selle vasteks on toodud võhmas : võhma ’soosaar’, millele on liitunud -la (*Võhmala). Täiesti kõrvale pole ka põhjust heita võimalust, et esisilbis oli diftong. Seega *Võima-, *Vaima-. Vrd Vaimastvere. – VP
EO: 197; PTK I: 112, 280–281; P XVI: 93

Laiuse mägi [`laiuse mägi], rahvakeeles ka `Laiuse voor Lai – voor Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.  B2
● Mäel asub Vooremaa kõrgeim koht (144 m). – VP
ENE-EE: XII, 278