[KNR] Eesti kohanimeraamat

Laiuse2 [`laiuse] ‹-le› Lai – kihelkond ajaloolisel Tartumaal, sks Lais.
● Nimega Laiuse märgiti algselt ainult ordulossi (1406 Laeghis, 1505 Layges, 1599 Zamek Lais). L. Kettuneni arvates ei saa kohanime ühendada üldsõnaga laius, samuti liitsõnadega laisoo, lagesoo. Pigem võiks olla tegemist lähtumisega isikunimest. Selle võimaliku lähtevormina esitab ta *Lakjuksen. Varasemate ülestähenduste alusel võime tõepoolest nime tüveosaks rekonstrueerida *laγj-. Lõpu osas vastab tänapäeva tarvitus järelliitele -ks ‹ ?. Kihelkonna varasem nimi enne XVII saj on olnud muu: 1411 Womel, Womele, 1624 die Wöhmelsche Kirche. Selle vasteks on toodud võhmas : võhma ’soosaar’, millele on liitunud -la (*Võhmala). Täiesti kõrvale pole ka põhjust heita võimalust, et esisilbis oli diftong. Seega *Võima-, *Vaima-. Vrd Vaimastvere. – VP
EO: 197; PTK I: 112, 280–281; P XVI: 93