[KES] Kihnu sõnaraamat

niär <niäri, .niäri>
1. näär(id), uusaastapüha(d) ▪ Jumal aga laskis jõulud tulla, nikä näkä niäri pääväd (rahvalaulust) Jumal aga laskis jõulud tulla, nikä-näkä nääripäevad; Ning läin niäri laupa üese õhta vjõdusõl Pitkänäle Ja ta läinud näärilaupäeva öösel õhtuvidevikus Pitkänäle
2. (mitm) põhud, mis nääriajal tuppa toodi ▪ Lapsõd lõhksid niäress Lapsed mürasid nääripõhkudes. Vrd jõulud

osama <osada, osa>
1. pihta saama, tabama ▪ Lapsõd lõhksid ning üks osas orgiga silmä Lapsed mürasid ja üks tabas orgiga silma; Tahtsi varõst kivigä taota, aga ei osass Tahtsin varest kiviga visata, aga ei saanud pihta; Sie, kis keskel oli, pidi teisi palliga osama See, kes keskel oli, pidi teisi palliga tabama; Kedäst osab, lähäb mängüst vällä Kes [palliga] pihta saab, läheb mängust välja
2. oskama, mõistma ▪ Osass kuedagi vällä tulla Ei osanud kuidagi välja tulla (vee alt); Kuidas osasitõ Liisu juurõ minnä? Kuidas te oskasite Liisu juurde minna?

.ulkõs
1. hulgakesi, üheskoos ▪ Nied panid siis ulkõs testele Nad läksid siis hulgakesi naabrite juurde; Kui teesed külä tulad, siis viel jõlusam ulkõs mängä Kui teised külla tulevad, siis on veel ilusam üheskoos mängida; Lapsõd ulkõs koos Lapsed on hulgakesi koos; Siäl mängeti ulkõs laevõ purjutamist Seal mängiti üheskoos laevade purjetamist; Ulkõs ond ju jaᵉht paelu suurõm Üheskoos on ju lõbu palju suurem
2. seas, koos ▪ Muedu oli iä sieme, kolõ paelu mädi oli ulkõs Muidu oli hea [kartuli]seeme, aga hästi palju oli mädasid seas; Vahest mindi ühe puadiga, vahest oli puaᵉr-kolm tükkü ulkõs Vahel mindi [madarale] ühe paadiga, vahel oli paar-kolm tükki koos