[KES] Kihnu sõnaraamat

asõ <asõmõ, asõt>
1. ase, asukoht, jälg olnust ▪ Üks lae läin praegusõ Kihnu mua asõmõl ukka Kunagi saanud üks laev praeguse Kihnumaa kohal hukka; Mede maja asõ siäl mõisa õues ja Meie majaase veel seal mõisa õues; Ruõgõss ljõnnu pesä asõmi ond viel, munad kõik ää viidud Roostikus on linnupesa asemeid veel järel, aga munad on kõik ära viidud; Aeru käeasõ Aeru käepide; Prikkamise asõ Prikkamise ase (aeruõnarus paadi ahtris)
2. magamisase, voodi ▪ Panõmõ puhtad riided kua asõmõssõ Paneme puhtad voodiriided ka asemele; Ennemä kuõli ei lähä, kui asõ tehtüd! Enne sa kooli ei lähe, kui voodi tehtud!. Vt .oetõ; säng || kodulooma magamiskoht ▪ Lehmä asõ kolõ vjõrsanõ Lehma ase kole virtsane; Asõmõlõ! Oma asemele! (korraldus loomale)

klaᵉss <klassi, .klassi> klass (koolis) ▪ Kui setse klassi läbi suab, suab kuõlist lahti Kui seitse klassi läbi saab, saab koolist lahti (võis vanasti öelda); Mia läksi Kihnu kuõli kolmanda klassi Ma läksin Kihnu kooli kolmandasse klassi

kuõlitaja <kuõlitaja, kuõlitajad> van (kooli)õpetaja ▪ Sügüse oli kuõli uus kuõlitaja tuln Sügisel oli kooli uus õpetaja tulnud; Sie kuõlitaja kõikõ lastõ miele järge See õpetaja meeldib kõigile lastele. Vrd kuõli|õpõtaja; õpõtaja

muaᵉl <muali, .muali> maal ▪ Kuõli seenä piäl oli päris kenä muaᵉl Kooli seinal oli päris kena maal

must <musta, .musta>
1. omds musta värvi ▪ Ühe musta lamba piäks kua lauta panõma Ühe musta lamba peaks ka lauta panema; Valgõd lõnga oli, aga must oli otsa suan Valget lõnga oli, aga must oli otsa saanud; Silme ies lei mustaks Silme ees lõi mustaks; Mede eenä aid ond mustaks tallatud piltl Meie kodulähedane karjamaa on mustaks tallatud (rohi on sõtkutud) || ei .musta egä .valgõd mitte sõnagi ▪ Ei ütless miolõ musta egä valgõd Ei ütlenud mulle ei musta ega valget. Vt sitikäs|must
2. omds räpane, kasimata ▪ Akna luaᵉs must, valgõ paestagid enäm läbi Aknaklaas on must, valgus ei paistagi enam läbi
3. nimis musta riietatud inimene ▪ Ei aita, piäb lapsõd kua mustõ segä suatma piltl Pole parata, peab lapsed ka mustade sekka [kooli] saatma (õpetajad kandsid vanasti musti riideid, kihnlased halle ja valgeid)

nied mitm <nende, neid> need ▪ Nied sukad kudus emä miolõ kuõli lõpuks Need sukad kudus ema mulle kooli lõpuks; Pullid ei tahass ää jahtu ning neid ei suass käde võtta Leivad ei tahtnud jahtuda ja neid ei saanud kätte võtta; Uᵉss ernes, tänäve sua nendest kedägid Herned on ussitanud, tänavu ei saa nendest midagi; Lapsõd tegid omalõ urrid ning lassid nendegä õhta otsa Lapsed tegid endale vurrid ja mängisid nendega õhtu otsa

puõlõl ~ puõlõli ~ puõlõlõ pooleli ▪ Ää jättüg kuõli praegu puõlõli Ära jäta praegu kooli pooleli; Meitel oli kuldnokakoᵉngõ tegemine puõlõl Meil oli kuldnoka pesakastide tegemine pooleli; Õhta käe, jätäme tüe puõlõlõ Õhtu käes, jätame töö pooleli

päräst
1. määrs pärast; hiljem ▪ Kõegõpiält süeme, päräst aega kingitusi uata küll Kõigepealt sööme, hiljem on küllalt aega kingitusi vaadata; Päräst akka õngõsi sebimä Pärast hakkan õngi sebima
2. tagas järel; (millestki) hiljem ▪ Kui Pärnü jõgi maha tuleb, siis üheksä päävä päräst lähäb mere iä kua Kui Pärnu jõel on jääminek, siis üheksa päeva pärast läheb merejää ka
3. tagas (millegi) tõttu ▪ Mia piäb vaesusõ päräst sioksõ ursikuss elämä Ma pean vaesuse tõttu sellises hurtsikus elama; Talvõ suab kaladõ päräst küll iäd kaodu ruasi Talvel saab kalade pärast küll jääd pidi rassida; Õhta tehtüd kihnlastõ päräst pidu kua viel Õhtul oli tehtud kihnlaste tõttu pidu ka veel
4. eess pärast, peale ▪ Päräst küünläpäävä minnässe ülgevällä Pärast küünlapäeva minnakse hülgepüügile; Siis tä tukub terä aega ning päräst magamist ond jälle iä tuju Siis ta tukub natuke aega ja pärast magamist on jälle hea tuju; Päräst kirikud pakuti vadõritõlõ seüä Pärast jumalateenistust pakuti vaderitele süüa; Päräst tuᵉnda Peale [kooli]tunde

.seitsmengest seitsmekesi ▪ Seitsmengest läksime maesõmalõ kuõli selle aasta Seitsmekesi läksime mandrile kooli tol aastal

.siiskid siiski ▪ Mia tuli siiskid kuõli Ma tulin siiski kooli

tulõvasta tuleval aastal ▪ Tämä lähäb tulõvasta kuõli Ta läheb tuleval aastal kooli

.uatama <.uata, .uata>
1. vaatama ▪ Üleskohe uatõs jäeb kael kangõs Ülespoole vaadates jääb kael kangeks; Meie käösime korra juba uatamas ää Me käisime kord juba vaatamas; Tulõ'nd omiti vällä ning uata, mis nüüd suab Tule nüüd ometi välja ja vaata, mis nüüd saab; Anneli jõstub lava iäre tuõli piäle ning uatab piinikselt egät emä liigutust Anneli istub laua äärde toolile ja vaatab tähelepanelikult ema iga liigutust || ede .uatama ette vaatama; tähelepanelik olema ▪ Uata ede, viires vääb nokaga pähä! Vaata ette, tiir lööb nokaga pähe! || üle .uatama üle vaatama ▪ Järgmise päävä tüküd sai enne ühteviisi üksi üle uatõt Järgmise päeva [kooli]tööd sai enne ainult kuidagi moodi üle vaadatud (ülejala)
2. ühendina (koos sidesõnaga et) ▪ Kätkü akkas kõikma, uata et lähäb ümber, aga ei lähäss, kiikus üksi Kätki hakkas kõikuma, vaata et läheb ümber, aga ei läinud, ainult kiikus

valla|vanõm <valla|vanõma, valla|vanõmad> vallavanem ▪ Vallavanõm pidäs aktusõl jõlusa kõnõ Vallavanem pidas [kooli] aktusel ilusa kõne; Esti aegõs oli vallavanõmass oln, Vene aegõs viidi selle iest Siberi Eesti ajal oli vallavanem olnud, Vene ajal viidi ta selle eest Siberisse

vene (eestäiendina käändumatu) vene; venelane ▪ Üks vene ohvitser tuli meitele Üks vene ohvitser tuli meile; Selle kuõli vene kielegä ei suass ju kusagilõ minnä Selle kooli vene keelega ei saanud ju kusagile minna (keeleoskus oli vähene)

.üestä, .üestäs ~ .üestes kuhugi; kuskil ▪ Üemalõ pidid lapsõd üestä kuõli suama Öömajale pidid lapsed kuhugi kooli saama; Mede vana üestäs välles Meie vanamees on kuskil väljas; Oli aenumas laps, kissi kasus üles üestes saunõs Oli ainuke laps, kes kasvas üles kusagil saunas. Vrd ühestä; .üstes

.ühte|.viisi kuidagi, kuidagimoodi, -viisi ▪ Mio jalg läks nda aigõks, et sai ühteviisi lüeberdes viel koo Mu jalg läks nii haigeks, et sain kuidagimoodi lööberdades veel koju; Ikka suajassõ ühteviisi üle Ikka saadakse [pragudest] kuidagiviisi üle (merejääl) || .ühte|.viisi üksi kuidagi, kiirustamisi ▪ Järgmise päävä tüküd sai enne ühteviisi üksi üle uatõt Järgmise päeva [kooli]tööd sai enne kuidagi üle vaadatud