[KES] Kihnu sõnaraamat

õpõtaja <õpõtaja, õpõtajad>
1. õpetaja ▪ Mõni õpõtaja oli siokõ, kedäst kartsid Mõni õpetaja oli selline, keda kartsid; Miol ei põlõ sjõnd õpõtajaks taris Mul ei ole sind õpetajaks vaja. Vrd kuõlitaja
2. kirikuõpetaja ▪ Kõegõ lõppus pani õpõtaja vadõritõlõ südäme piäle, et meie oma ristilastõ iä käekäegu iest seesäks Kõige lõpuks pani kirikuõpetaja vaderitele südamele, et me oma ristilaste hea käekäigu eest seisaks. Vrd kiriku|ärrä