[中文] Eesti-hiina sõnaraamat

aasta nimisõna <`aasta, `aasta, `aastat; mitmus `aastad, `aastate, `aastaid>
1. (lühend a) 365 või 366 päeva pikkune periood, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril
Mis aastal sa sündinud oled? – 1975. aastal.
● aasta alguses, aasta lõpus
● eelmisel aastal, möödunud aastal; järgmisel aastal, tuleval aastal; igal aastal
saab moodustada: poolaasta, õppeaasta
✍Head uut aastat! (= soovime aasta alguses); Head vana aasta lõppu! (= soovime aasta lõpus)_

ajaleht nimisõna <aja+l`eht, aja+lehe, aja+l`ehte, aja+l`ehte; mitmus aja+lehed, aja+l`ehtede, aja+l`ehti>
suurtel paberitel väljaanne, mis ilmub enamasti iga päev ja kus on näiteks uudised, reklaamid ja pildid
Ta loeb igal hommikul värsked ajalehed läbi.
● ajalehte tellima Tellisin endale ajalehe Postimees.

algatus nimisõna <algatus, algatuse, algatust; mitmus algatused, algatuste, algatusi>
see, kui sa midagi algatad, alustad
Seltsi loomise algatus tuli üliõpilastelt.
Ta tegutses omal algatusel (= ilma et keegi oleks teda käskinud).

arst nimisõna <`arst, arsti, `arsti; mitmus arstid, `arstide, `arste>
inimene, kelle töö on haigeid ravida
Lähen homme polikliinikusse arsti juurde.
Arst võtab patsiente vastu igal hommikul.
● arsti vastuvõtt Arsti vastuvõtule saate end registreerida telefoni teel või internetis.
saab moodustada: hambaarst, perearst

garaaž nimisõna <gar`aaž, garaaži, gar`aaži, gar`aaži; mitmus garaažid, gar`aažide, gar`aaže>
ehitis või ruum, kus saab autot hoida ja remontida
Ta paneb auto igal õhtul garaaži.

habe nimisõna <habe, habeme, habet; mitmus habemed, habemete, habemeid>
karvad mehe lõual
Vanaisal on hall habe.
● habet ajama (= habet ära lõikama) Noormees ajab igal hommikul habet.

hammas nimisõna <hammas, h`amba, hammast; mitmus h`ambad, hammaste, h`ambaid>
1. üks kõvadest valgetest asjadest suus, mida inimesed ja loomad söömisel kasutavad
Hammas valutab.
Hundil on pikad ja teravad hambad.
● haiged hambad, katkised hambad, tundlikud hambad, terved hambad
● hambaid pesema Pesen hambaid igal hommikul ja õhtul.
saab moodustada: hambaarst, hambahari, hambapasta

hirm nimisõna <h`irm, hirmu, h`irmu; mitmus hirmud, h`irmude, h`irme>
halb tunne, mis sul tekib, kui sa tajud mingit ohtu
Mul on hirm.
Teda haaras suur hirm.
Laps värises hirmust.
Elasime pidevas hirmus.
■ kelle-mille pärast Emal on poja pärast hirm.
■ kelle-mille ees Tal oli kooli ees tõsine hirm.
■ mida teha Hirm töökohta kaotada oli suur.
● hirmu tundma, hirmu tekitama

iga2 asesõna <iga, iga, iga = igat>
üks samasuguste hulgast (ükskõik milline või kõik järjest võetud)
Iga inimene on tähtis.
● iga päev, iga kuu Käin trennis iga päev.
● igal hommikul, igal õhtul, igal aastal Konverents toimub igal aastal.
● igal ajal (= alati) Sa võid mulle igal ajal helistada.
● igal pool (= kõikjal) Praegu sajab igal pool.
● igal juhul (= kindlasti) Ma tulen igal juhul.
● igaks juhuks (= selleks, et vältida ebameeldivat olukorda) Võta igaks juhuks vihmavari kaasa!

iga-aastane omadussõna <iga-+`aastane, iga-+`aastase, iga-+`aastast; mitmus iga-+`aastased, iga-+`aastaste, iga-+`aastasi = iga-+`aastaseid>
igal aastal toimuv
Festivalist kujunes iga-aastane traditsioon.
● iga-aastane puhkus, iga-aastane üritus

igatahes määrsõna <iga+tahes>
igal juhul, kindlasti
Mina lähen nüüd igatahes koju.
Kas tuled kaasa? – Igatahes!

isegi määrsõna <isegi>
1. vastupidi ootustele, koguni
Sa isegi ei kuulanud mind.
Selle tööga saab isegi laps hakkama.
Ta ei usalda mitte kedagi, isegi oma vanemaid mitte.

jalutama tegusõna <jalutama, jalutada, jalutab>
aeglaselt kõndima
Käin igal õhtul jalutamas.
Jalutame mere äärde.
■ kellega Ta läks lastega jalutama.

juht2 nimisõna <j`uht, juhu, j`uhtu; mitmus juhud, j`uhtude, j`uhte>
üksikuna esinev sündmus või nähtus; kord
Kas võtame laenu? – Mitte mingil juhul (= kindlasti mitte).
● parimal juhul, halvimal juhul Parimal juhul pääsen arsti juurde homme.
● igaks juhuks (= selleks, et vältida midagi ootamatut) Keera igaks juhuks uks lukku.
● igal juhul (= kindlasti, igatahes) Hea töötaja leiab igal juhul uue töökoha.

jõud nimisõna <j`õud, j`õu, j`õudu; mitmus j`õud, j`õudude, j`õude = j`õudusid>
1. see, mille abil sa suudad või jaksad midagi teha; tugevus, energia
Suurel mehel on palju jõudu.
Vitamiinid annavad jõudu.
Mul pole enam jõudu sinuga vaielda.
Matemaatika käib mulle üle jõu (= matemaatika on minu jaoks liiga raske).
● täie jõuga, täiest jõust Keegi koputas täie jõuga vastu ust.
● omal jõul (= iseseisvalt) Ta sai tööga omal jõul hakkama.
✍Jõudu (tööle)! – Tarvis! / Jõudu tarvis! (= tervitus sellele, kes teeb tööd, ja viisakas vastus)_

jälg nimisõna <j`äl'g, jälje, j`äl'ge; mitmus jäljed, j`äl'gede, j`äl'gi>
1. märk, mille inimene, loom või sõiduk on mingile pinnale jätnud
Lumel olid metsloomade jäljed.
Jäljed viivad maja taha.
Mustadest kätest jäid rätikule jäljed.
● jälgi jätma Auto rattad jätsid pori sisse sügavad jäljed.

järjekord nimisõna <järje+k`ord, järje+korra, järje+k`orda, järje+k`orda; mitmus järje+korrad, järje+k`ordade, järje+k`ordi>
1. teatud kord mingite asjade reas, kus igal asjal on oma kindel koht
Sõnade järjekord lauses on vale.
Nimed on esitatud tähestiku järjekorras.
Kirjuta ülesanded tähtsuse järjekorras.
● kindel järjekord, õige järjekord

kaaluma tegusõna <k`aaluma, k`aaluda, kaalub>
1. teatud kaalu, raskusega olema
Kui palju sa kaalud?
Kott kaalus kümme kilo.

kaasas määrsõna <kaasas>
näitab, et miski või keegi on kellelgi kaasa võetud, kellegagi koos
Mul ei ole raha kaasas.
Emal on lapsed tööl kaasas.
Tal on vihmavari alati kaasas.
võrdle kaasa

kindlasti määrsõna <k`indlasti>
igal juhul; kahtlemata
Koosolek toimub kindlasti.
Töö tuleb kindlasti täna valmis saada.

kirik nimisõna <kirik, kiriku, kirikut; mitmus kirikud, kirikute, kirikuid>
kõrge ehitis, kus toimuvad kristlikud jumalateenistused
● kirikus käima Ta käib igal pühapäeval kirikus.

kohati määrsõna <kohati>
1. mitte igal pool, vaid mõnes kohas; siin ja seal
Põllud on veel kohati lumised.
Teed on kohati libedad.

komme nimisõna <komme, k`ombe, kommet; mitmus k`ombed, kommete, k`ombeid>
1. see, kuidas teatud paiga või ühiskonna inimesed käituvad või midagi teevad
Igal rahval on omad kombed.
Jõulude ajal on Eestis kombeks verivorsti süüa.
● kohalik komme, vana komme

kunagi määrsõna <kunagi>
1. (jaatavas lauses) mingil ajal minevikus või tulevikus
Kunagi meeldis mulle suusatada.
Tahaks kunagi Hispaaniasse sõita.

kõikjal määrsõna <k`õikjal>
igal pool, kõikides kohtades
Sellest uudisest räägitakse kõikjal.
võrdle kõikjale, kõikjalt

külg nimisõna <k`ül'g, külje, k`ül'ge, k`ül'ge; mitmus küljed, k`ül'gede, k`ül'gi>
1. inimese või looma keha vasak või parem pool; eseme või sõiduki vastav osa või pind
Külge lõi valu.
Auto libises külg ees tee teise serva.
● parem külg, vasak külg

laager nimisõna <l`aager, l`aagri, l`aagrit; mitmus l`aagrid, l`aagrite, l`aagreid>
koht, kuhu noored vaheajal lähevad, et seal koos aega veeta, treenida või midagi õppida
Lapsed käivad igal suvel laagris.

lahkuma tegusõna <l`ahkuma, l`ahkuda, l`ahkub>
1. mingist kohast või kellegi juurest ära minema
Külalised hakkavad lahkuma.
■ kust Publik lahkus saalist.

loovutama tegusõna <loovutama, loovutada, loovutab, loovutatud>
midagi omal soovil ära andma
■ kellele-millele Ajaloolane loovutas oma vanad mündid muuseumile.

meel nimisõna <m`eel, meele, m`eelt, m`eelde; mitmus meeled, meelte, m`eeli>
1. võime, mille abil su keha ümbritseva maailma kohta infot saab
Kassidel on meeltest hästi arenenud nägemine ja kuulmine.

miinus nimisõna <miinus, miinuse, miinust; mitmus miinused, miinuste, miinuseid>
1. (märk –) matemaatikas: märk, mida kasutatakse siis, kui üks arv teisest lahutatakse vastand pluss
Viis miinus kaks on kolm (5 – 2 = 3).

niigi määrsõna <n`iigi>
ilma selletagi, niikuinii; igal juhul sama mis isegi
Ära küta ahju, toas on niigi soe.
Kui midagi juhtub, saad sellest niigi teada.

niikuinii määrsõna <n`ii+k`ui+n`ii>
kindlasti, igal juhul; paratamatult
Pole mõtet kiirustada, niikuinii me ei jõua.
See töö tuleb niikuinii ära teha.

nõrkus nimisõna <n`õrkus, n`õrkuse, n`õrkust; mitmus n`õrkused, n`õrkuste, n`õrkusi = n`õrkuseid>
1. jõu puudumine; nõrk olek
Gripi tunnused on palavik, peavalu ja nõrkus.
Pärast jooksmist tundsin lihastes nõrkust.

olemasolu nimisõna <olemas+olu, olemas+olu, olemas+olu>
see, kui keegi või miski eksisteerib, on olemas
Valitsus tunnistas probleemi olemasolu.
Isal polnud lapse olemasolust aimugi.

oma2 omadussõna <oma, oma, oma; mitmus omad, omade, omi = omasid>
1. isiklik
Mul on oma maja.
Oma pere on tema jaoks kõige olulisem.
Laps ei tee vahet, mis on oma ja mis on võõras.
Kelle oma see auto on?

omadus nimisõna <omadus, omaduse, omadust; mitmus omadused, omaduste, omadusi>
(püsiv) iseloomulik tunnus
Igal inimesel on häid ja halbu omadusi.
Julgus on sõdurile vajalik omadus.
● tehnilised omadused, füüsilised omadused
● oluline omadus

otstarve nimisõna <`ots+tarve, `ots+t`arbe, `ots+tarvet>
see, mille jaoks miski on; millegi ülesanne, funktsioon
Igal tööl on oma otstarve.
Ta kasutas asutuse raha isiklikuks otstarbeks.

pool3 määrsõna, kaassõna <p`ool>
1. mingis suunas, mingis kohas
Paremal pool teed kasvasid männid.
■ mille pool Leedu asub Lätist lõuna pool.
● igal pool (= kõikjal) Täna sadas igal pool.

päevik nimisõna <päevik, päeviku, päevikut; mitmus päevikud, päevikute, päevikuid>
1. kaante vahele kinnitatud paberist lehed, kuhu saab iga kuu- ja nädalapäeva kohta kirjutada tööülesandeid, tunniplaani või muud
Õpetaja kirjutas poisile päevikusse märkuse.

raamatupidamine nimisõna <raamatu+pidamine, raamatu+pidamise, raamatu+pidamist>
mingi firma, asutuse või organisatsiooni majanduslike tehingute kohta käivate dokumentide täielik arvestus; ka vastav eriala
Firma esitab igal aastal raamatupidamise kohta aruande.
Mari õpib raamatupidamist.

ringi määrsõna, kaassõna <r`ingi>
1. ringiga mööda, mitte otse
Kuna tee on remondis, tuleb sõita ringi.

sama2 määrsõna <sama>
võrdlustes: näitab, et mingi omaduse poolest on mõlemad ühesugused
Tütrel on sama pruunid silmad kui isal.
Holland on peaaegu sama suur kui Eesti.

soov nimisõna <s`oov, soovi, s`oovi; mitmus soovid, s`oovide, s`oove>
1. tahtmine midagi teha või saada
Ettevõte üritas kliendi soovidele vastu tulla.
Lahkusin töölt omal soovil.
■ mida teha Tal on suur soov edasi õppida.
● kindel soov, ainus soov, viimane soov
● soov tekib, soov täitub Minu soov täitus.
● soovi avaldama Ta avaldas soovi konverentsil osaleda.

stiil nimisõna <st`iil, stiili, st`iili; mitmus stiilid, st`iilide, st`iile>
1. autorit, autorite rühma või ajastut iseloomustav loomingu laad; viis, kuidas keegi midagi teeb
Igal autoril on oma stiil.
Hilinemine ei ole minu stiil.

sünnipäev nimisõna <sünni+p`äev, sünni+päeva, sünni+p`äeva; mitmus sünni+päevad, sünni+p`äevade, sünni+p`äevi>
1. päev, millal keegi on sündinud (või miski on rajatud) ja sama kuupäev igal järgneval aastal
Palju õnne sünnipäevaks!
Minu sünnipäev on 4. aprillil.
Mida sulle sünnipäevaks kingiti?
● sünnipäeva tähistama Laupäeval tähistame onu sünnipäeva.
● sünnipäeva pidama Millal sa oma sünnipäeva pead?

tava nimisõna <tava, tava, tava; mitmus tavad, tavade, tavasid>
teatud inimeste rühmale omane käitumise viis, komme, traditsioon
Igal maal on oma tavad.
Seal pole tavaks naistel kätt suruda.
● hea tava; vana tava

teadmine nimisõna <t`eadmine, t`eadmise, t`eadmist; mitmus t`eadmised, t`eadmiste, t`eadmisi>
1. (mitmuses) õpitud, omandatud tarkused
Mul puuduvad selleks tööks vajalikud teadmised.
Ta on suurte teadmisega õpetaja.
● uued teadmised, põhjalikud teadmised
● teadmisi andma, teadmisi jagama; teadmisi saama, teadmisi omandama Koolitusel said noored teadmisi esmaabist.

turist nimisõna <tur`ist, turisti, tur`isti; mitmus turistid, tur`istide, tur`iste>
inimene, kes külastab puhkuse ajal mingit kohta (tavaliselt välisriiki)
Vanalinnas on igal suvel palju turiste.

vabastama tegusõna <vabastama, vabastada, vabastab, vabastatud>
1. mingist kohustusest vabaks lubama
Laps on kaks nädalat kehalise kasvatuse tunnist vabastatud.
■ millest Üliõpilane vabastati õppemaksust.