[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahv : ahvi : ahvi 'inimesele päritolult lähim imetaja'
← alamsaksa affe 'ahv'
← saksa Affe 'ahv'
Samatüveline tegusõna ahvima 'matkima, jäljendama' võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa affen 'ahvima, narrima, nöökama'. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi aff 'ahv'.

irama : irada : iran 'irisema'; mrd 'hirnuma'
◊ irisema
● liivi irikšõ 'hirnuda'
vadja irissää 'narrida, õrritada; hirmutada'
soome van iristä 'viriseda'
isuri irissä 'viriseda, kurta; vigiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kirisema, nirisema, pirisema, sirisema ja virisema.

kitsi : kitsi : kitsit 'ülemäära kokkuhoidlik, ihnsusele kalduv; mingis suhtes tagasihoidlik, midagi napilt väljendav v esitav' kitsas

kiusama : kiusata : kiusan 'kellelegi (sihilikult) ebameeldivusi tekitama, kedagi (sihilikult) kimbutama; kellegi kallal norima v kedagi narrima; vaevama, piinama, mitte rahu andma; ahvatlema, meelitama'; mrd 'kõigest väest püüdma, pingutama'
← alggermaani *keusan-
vanaislandi kjósa 'valima'
gooti kiusan 'järele proovima, läbi katsuma'
● liivi kiu(v)zõ 'piinata, kimbutada, ahistada'
vadja tšiuzata 'ebameeldivusi tekitada, kimbutada; ahvatleda, häirida; tüüdata; piinata; proovida, katsuda, üritada'
soome kiusata 'ebameeldivusi tekitada, kimbutada; narrida, mõnitada; piinata, vaevata; tüli teha; ärritada'
isuri kiusada 'kimbutada, piinata; proovida, katsuda, üritada'
karjala kiusata 'narrida; sundida, peale käia, ässitada; kimbutada, piinata'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kiōsot 'vihastama, ärritama, pahandama'.

naarits : naaritsa : naaritsat 'pika kehaga väike pruun kiskjaline (Mustela)'
○ nar(r)its, nagrits, naurits
← vene mrd noríca 'naarits'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi narets, naurets '(euroopa) naarits', nārits '(euroopa) naarits, tuhkur'.

naeris : naeri : naerist 'juurvili (Brassica rapa)'
○ lõunaeesti nakõr, nakri, naariss, kirderanniku naur(is)
● liivi na’ggõrz 'kartul'
vadja nagris 'naeris; voki süda; voki kruvi'
soome nauris 'naeris'
isuri nagris 'naeris; voki süda'
Aunuse karjala nagriš 'naeris'
lüüdi nagŕiž, nagriž 'naeris'
vepsa nagŕiž 'naeris'
? handi naχər 'seedripähkel; seedrikäbi; paju vm lehtpuu urb'
? lõunamansi nε̮̄r 'seedripähkel'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Kui tegemist on soome-ugri tüvega, on läänemeresoome keeltes toimunud tähendusnihe, algne pähkli või käbi nimetus on üle kantud hiljem tundma õpitud põllukultuurile.

naerma : naerda : naeran 'naeru kuuldavale laskma; pilkama; naist võrgutades v vägistades ära teotama'
○ lõunaeesti naar(d)ma, kirderanniku naurama
● liivi na’grõ 'naerda; pilgata'
vadja nagraa 'naerda; (ära) petta v narrida'
soome nauraa 'naerda; pilgata; ära võrgutada'
isuri nagraa 'naerda; pilgata'
Aunuse karjala nagrua 'naerda; pilgata; ära võrgutada, ära teotada'
lüüdi nagrada 'naerda; pilgata; ära võrgutada, ära teotada'
vepsa nagrda 'naerda; pilgata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

narr : narri : narri 'kloun, veiderdaja; see, kes teiste meelest mõistlikult ei käitu; tobedavõitu, naeruväärne; ebamugav, piinlik'
← alamsaksa narre 'narr'
Samatüveline tegusõna narrima võib olla saksa keelest laenatud, ← saksa narren 'narritama, narrima, pilkama, ninapidi vedama'. Eesti keelest on laenatud vadja narri (pilke-, narrimis-, sõimusõna), narria 'narrida, pilgata; laimata, põhjata, teotada' ja isuri narria 'sõimata, laita; narrida'.

norima : norida : norin 'väiklaselt, pahatahtlikult etteheiteid tegema, vigu otsima; sõnadega torkima, pilkama; manguma, nuruma; välja korjama, valides otsima, endale meelepärast välja valima'
Võib olla nõrga astme üldistumisel tekkinud variant tüvest, mis esineb murdesõnas norgima 'mere põhjas, uppunud laevalt rauda hankima; heinu veest välja rehitsema'; vanemas murdekeeles ka 'valides välja otsima'. Sel juhul võivad tüve vasted olla liivi noŗkõ 'isutult süüa' (teisalt peetud nõrguma vasteks) ja soome mrd norkkia 'noppida; näksida, näkkida'. Teise arvamuse järgi võib tüve vaste olla liivi nõrī 'range, ebasõbralik, südametu; riiakas; kõvasti kokku keerutatud (lõng)'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nåret 'narrima, tögama, kiusama, tüli norima'.

näägutama : näägutada : näägutan 'tüütavalt korrutades ette heitma, hurjutama; kiusates nöökima, narrima; nääksuvat häält tegema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama mis sõnas nääklema. Lähedane tüvi on nt sõnas pläägutama.

pilastama : pilastada : pilastan 'ära narrima, ära teotama'
← alggermaani *bilō(ja)n-
algskandinaavia *bilōn
rootsi van bila 'lõppema, otsa saama'; mrd 'murduma, katki minema'
islandi bila 'katki minema; painduma, järele andma; puuduma'
● vadja pilata 'rikkuda, raisata, kahjustada, hukutada; ära nõiduda v sõnuda'
soome pilata 'ära rikkuda, kahjustada, saastada'
isuri pilada 'ära rikkuda, kahjustada, hävitada'
karjala pilata 'kahjustada, hävitada, katki teha'
vepsa piloštada 'lõhkuda, hävitada'
Germaani või noorem, skandinaavia laen. Varem on peetud tuletiseks pila tüvest.

puhuma : puhuda : puhun 'õhku tugeva vooluna (suu kaudu) välja tõukama; (õhumassi kohta:) liikuma; rääkima, lobisema'
◊ puhandama,puhisema,puhitama,puhk1,puhkama,puhkima
● liivi pū'ontõ 'ajada, puhuda; raisata, pillata'
vadja puhua 'puhuda; puhitada; pursata'
soome puhua 'rääkida'
isuri puhhuua 'puhuda, hingata'
Aunuse karjala puhuo 'puhuda; loitsida; rääkida'
lüüdi puhuda 'puhuda; loitsida; puhudes naerist külvata'
vepsa puhuda 'puhuda; loitsida'
saami bossut 'puhuda; sügavalt hingata, hingeldada'
? handi pŏᴧ- 'puhuma'
? mansi puti- 'sülitama; suust vett pritsima'
? sölkupi puttu 'sülg'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami või uurali tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades suhisema, tuhisema. Sõnades puhk, puhkama, puhkima on k-liide. Eesti keelest on laenatud isuri puhada 'puhata'. Vt ka puhev, puhkema.

range : range : ranget 'kuulekust nõudev, üleastumiste ja eksimuste puhul karmilt karistav, vali; kõrvalekaldumisi mittelubav, vaieldamatut järgimist nõudev; vankumatult kindel; tagasihoidlikult, asjalikult lihtne'
Keeleuuenduse ajal loodud tehistüvi, impulss-sõnad on võinud olla saksa streng 'vali, range, tõsine; terav, vänge; täpne, kõrvalekaldumisi mittelubav', soome ankara 'vali, range' ja kange ( kang1).

riivama : riivata : riivan 'kergelt kellegi v millegi vastu minema, korraks vastu puutuma; napilt millenigi ulatuma, selliselt puudutama; hingeliselt puudutama; kedagi v midagi kahjustama; pinnapealselt, möödaminnes käsitlema'
○ riibamma
? ← alamsaksa riven, wriven 'hõõruma, riivima'
Samast alamsaksa laenuallikast võib pärineda riivima ( riiv2). Teisalt on arvatud, et sama tüvi, mis sõnas riibuma.

silgutama : silgutada : silgutan '(vähese piimaanniga lehma) lüpsma; napilt piima andma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt tilk. Eesti keelest on laenatud baltisaksa silken 'tilkuma' (← murdesõna silkuma 'tilkuma; tilkhaaval lüpsma').

trääs : trääsa : trääsa 'kahe sõrme vahele pistetud pöidlaots (põlgliku keeldumise, pilkamise vms osutamiseks)'
○ reas, trääsk, träss
← vene draznít’ 'õrritama, nokkima, kiusama, narri(ta)ma; ergutama, õhutama'
On arvatud, et kõigepealt on laenatud murretes tuntud tegusõna trääsmä 'pahandama, tõrelema, näägutama; kiskuma, rebima; puskama; peksma', millest hiljem on tuletatud nimisõna trääs.

tögama : tögada : tögan 'kergelt pilkama, nöökama, narrima'
● ? soome tökätä 'torgata, susata, pista'; mrd 'vastumeelne tunduda, vastikust tekitada, iiveldama ajada'
? Aunuse karjala tökätä 'longata; torgata, pista'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

ärev : äreva : ärevat 'teatud pinge, ebamäärase ohutunde vms tõttu rahutu, erutatud, närviline, murelik'
◊ ärritama
● liivi ärī 'kuri'; erţlõ 'ärritada, õrritada, kiusata'
soome äreä 'pahur, tige; äge; ärritunud'; ärtyä 'ärrituda'
isuri ärrüdellä 'õrritada, narrida'; ärrillää 'ärritunud, tige'
Aunuse karjala ärei 'kuri, tige'; ärevüö, äretä 'ärrituda'
lüüdi ärdüdä 'ärrituda'
vepsa äŕed 'pahur; äge; ärritunud'; ärduda 'hakata ägedalt peale'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka erev.