[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

riiv1 : riivi : riivi 'ukse, värava, akna jms sulgemisvahend, mille põhiosa on edasi-tagasi lükatav plaadile kinnitatud keel; luku sulgev osa'
○ riil, riim, triiv, kriiv
? ← baltisaksa Riegel 'riiv'
Sõna häälikuline kuju eeldab laenuallika baltisaksapärast hääldust (g asemel j), kuid lisaks sellele on sõna lõpuhäälik reeglipäratult muutunud. Kahtlemata on nimetatud allikast laenatud murdesõna riil. Eesti keelest on laenatud eestirootsi rīv 'riiv (sulgemisvahend)'.

riiv2 : riivi : riivi 'teravaääreliste aukude v lõhedega köögiriist, mille abil hõõrutakse toiduained peeneks'
○ riim
← alamsaksa rive 'riiv (köögiriist)'
Samatüveline tegusõna riivima on samuti alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa riven, wriven 'hõõruma, riivima'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi rīv 'riiv (köögiriist)'. Vt ka riivama.