[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ain : aina : aina 'võrkpüünise äärest väljaulatuv (aasakujuline) selise ots'
? ← alggermaani *(j)ainija-z
vanaislandi einir 'kadakas'
vanarootsi ēn 'kadakas'
● soome aina 'selis, ain'
Laen on kaheldav tähenduserinevuse tõttu, sitkest kadakakoorest on varasemal ajal siiski nööri punutud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi aina 'silmus selise otsas'.

kaan : kaani : kaani 'lamedakehaline iminappadega (magevee)rõnguss, kes imeb loomade ja inimeste verd'
◊ kaanima
Tundmatu päritoluga tüvi.

kail : kailu : kailu 'igihaljas rabataim (Ledum)'
← balti
leedu gailis sõnaühendis gailis visenis 'sookail'
Võib olla ka saksa laen, ← saksa Gagel 'harilik porss (Myrica gale)', või skandinaavia laen, ← algskandinaavia *gagl 'harilik porss (Myrica gale)', kuid see on vähem tõenäoline.

kaim : kaimu : kaimu 'samanimeline isik; sugulane, hõimlane; kaaslane, seltsiline'
○ kirderanniku kaima
← balti
leedu kaimas 'küla', kiemas 'õu; talu, pere', kaimynas 'naaber'
läti ciems 'küla', kaimiņš 'naaber'
preisi caymis 'küla', kaiminan (sihitav) 'naaber'
● liivi kāima 'naaber'
vadja kaima 'nimekaim'
soome kaima 'nimekaim'
isuri kaima 'nimekaim'
Aunuse karjala kaimu 'nimekaim'
lüüdi kaimo 'nimekaim'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kaim(os), käim(os) 'nimekaim'.

kaine : kaine : kainet 'mittejoobnud; karske, elukommetelt korralik; praktiliselt mõtlev; tunnetele vähe ruumi jättev'
◊ kainik
● soome kaino 'häbelik, arglik, tagasihoidlik'; mrd 'nõrk, kõhn, kahvatu; hoolimatu; kade'
isuri kainu 'häbelik, arglik'
karjala kainu, kaino 'häbelik, arglik'
Läänemeresoome tüvi. Kuna läänemeresoome vastete tähendus erineb, siis on mõnikord siiski kaheldud, kas sõna kuulub nendega etümoloogiliselt kokku. kainik on kirjakeeles loodud tuletis.

kann1 : kanni : kanni 'mänguasi; lill'
On arvatud, et lastekeelne moodustis tüvest kaunis. Liitsõnaliste lillenimetuste järelosisena on osaliselt segunenud tüvega kann2.

kann2 : kannu : kannu '(enamasti valamistoru ja kõrvaga) nõu jookide säilitamiseks v serveerimiseks, ka jooginõu; eriotstarbega vedelikunõu'
← rootsi kanna 'kann'
Murretes esinev i-tüveline variant kann: kanni on alamsaksa laen, ← alamsaksa kanne 'kann'. Vt ka kann1.

karn : karni : karni 'lihakauplus'
○ kärn, karnits
← alamsaksa scharne 'lett; lettide kogumik, ruum, kus letid paiknevad'

kasin : kasina : kasinat 'vähene, napp; kõlbeliselt puhas, vooruslik' kasima

kaun : kauna : kauna 'mööda õmblusi kaheks poolmeks avanev ühepesaline hulgaseemneline kuivvili'
○ kirderanniku kauna
● soome kauna 'agan, kõlu; klii, sõkal; vimm, kadedus, meelehärm'; mrd 'väike kogus, raas'
karjala kauhna 'põllule jäänud viljapead või hein; nõrk jää, õhuke lumehang [?]'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *skauna-z, mille vaste on vanaislandi skaunn 'kilp', kuid nii häälikuliselt kui ka tähenduslikult on see kaheldav.

kiin1 : kiini : kiini 'suur kärbselaadne kahetiivaline putukas, kelle vaglad elavad parasiitidena teistes loomades' kiil1

kiin2 : kiini : kiini 'loomade paaniline põgenemine kiinide ja parmude eest' kiil2

kiin3 : kiini : kiini 'terariist võsa ja hagude raiumiseks, peergude kiskumiseks'
○ kiim, kiil
← läti šķīnis 'terariist võsa raiumiseks, nuga peergude kiskumiseks'
Murdevariandid peegeldavad eesti keele siseseid juhuslikumat laadi häälikuarenguid.

vain : vainu : vainu 'rohuplats, rohumaa'
← alggermaani *χwainjō
rootsi mrd ven 'soine niit'
● soome vainio 'põld; nurm'