[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

halama : halada : halan 'kaeblema, kurtma, hädaldama'; mrd 'ihaldama, soovima'
◊ halisema
← alggermaani *χalō(ja)n-
vanaülemsaksa halōn 'tõmbama, vedama'
● ? liivi a’lttõ 'süüdata'
? soome halata 'kallistada, emmata, sülelda'; halu 'soov, tahtmine, himu, isu; iha, kirg'
? isuri halata 'igatseda, ihata'; halu 'soov, himu'
? Aunuse karjala haluta 'tahta'; halei 'hele, kirgas'
Teisalt on peetud ka häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüveks. Isuri halu võib olla soome laen.

halisema : haliseda : halisen 'nuttes v haledalt kaebama, kurtma, hädaldama' halama

kiunuma : kiunuda : kiunun 'heledalt vinguma; (vinguva häälega) hädaldama v virisema'
● liivi ki’(u)vņõ 'asjata riielda, pahandada'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kriunuma. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kiūn 'ulguma, karjuma, huikama'; kiūnota 'röhkima'.

nutma : nutta : nutan 'tugeva meeleliigutuse v valu pärast pisaraid valama; hädaldama, kurtma, halisema'
● liivi nuttõ 'kutsuda, hüüda; haukuda'
? soome van srmt nutata 'nuriseda, toriseda'
lüüdi nutta 'haukuda'
vepsa nutta 'haukuda; huigata (öökulli kohta); sõimata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lüüdi vaste võib olla vepsa keelest laenatud.

näuguma : näuguda : näun '(kassi kohta:) häälitsema'
● liivi ņäugõ 'näuguda'
vadja ńäukkua, ńaukkua 'näuguda'
soome naukua 'näuguda; krigiseda; kiunuda; manguda, nuruda'
isuri ńaukua 'näuguda; manguda, nuruda'
Aunuse karjala ńauguo 'näuguda; vinguda; manguda, nuruda'
lüüdi ńauguda 'näuguda'
vepsa ńoukta 'näuguda'
saami njávgut, njávgit 'näuguda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste on tõenäoliselt soome keelest laenatud. Lähedane tüvi on nt sõnades näuksuma ja käunuma. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt permikomi ńavgi̮ni̮ 'virisema, hädaldama' ja handi ńaw- 'näuguma'.

ohhetama : ohhetada : ohhetan '(korduvalt) „oh(h)” ütlema v hüüdma; imestama v hädaldama' ohkama

oigama : oiata : oigan '(valu, suure mure vms tõttu) kestvalt kaeblikult häälitsema; kaeblema, hädaldama, kurtma'
● Salatsi liivi oik 'haliseda, hädaldada, kurta'
vadja oigata, oikkia 'oiata, kurta'
vepsa oikta 'oietada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas soiguma. Eesti keelest on laenatud läti oikāt 'oigama'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka naaberkeeltes, nt vene ójkat' 'oietama, „oi-oi“ ütlema'.

pirisema : piriseda : pirisen 'kõrget vibreerivat heli tekitama; virisema, hädaldama, vinguma'
◊ pirr
● vadja birisä, birata, birätä 'piriseda'
soome piristä 'piriseda, piniseda, tiriseda'
Aunuse karjala pirištä 'pudeneda, variseda'
vepsa bire͔ita 'kliriseda, põriseda, tiriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kirisema, lira, nirisema, sirisema, tirisema, virisema, parisema, porisema. Eesti keelest on laenatud baltisaksa pirren 'halisema, hädaldama, töinama'.

virisema : viriseda : virisen 'hädaldama, kaeblema'; mrd 'kriuksuma; vibreerima, kiiresti liikuma, tiirlema'
● vadja virisä 'viriseda; niriseda, siriseda'
soome mrd viristä 'väreleda; niriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib olla sama mis sõnas vire1. Lähedane tüvi on nt sõnades irama, kirisema, nirisema, pirisema, sirisema ja tirisema. Vt ka virelema.

öördama : öördada ~ öörata : öördan 'peale kaebama, salakaebama'; mrd 'halisema, kaebama, hädaldama'
On arvatud, et sõnas on tüve iha variant. Murretes on laiemalt levinud variant eerdama. Sõna võeti keeleuuenduse ajal kirjakeeles kasutusele uues tähenduses.