[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

halama : halada : halan 'kaeblema, kurtma, hädaldama'; mrd 'ihaldama, soovima'
◊ halisema
← alggermaani *χalō(ja)n-
vanaülemsaksa halōn 'tõmbama, vedama'
● ? liivi a’lttõ 'süüdata'
? soome halata 'kallistada, emmata, sülelda'; halu 'soov, tahtmine, himu, isu; iha, kirg'
? isuri halata 'igatseda, ihata'; halu 'soov, himu'
? Aunuse karjala haluta 'tahta'; halei 'hele, kirgas'
Teisalt on peetud ka häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüveks. Isuri halu võib olla soome laen.