[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

riivama : riivata : riivan 'kergelt kellegi v millegi vastu minema, korraks vastu puutuma; napilt millenigi ulatuma, selliselt puudutama; hingeliselt puudutama; kedagi v midagi kahjustama; pinnapealselt, möödaminnes käsitlema'
○ riibamma
? ← alamsaksa riven, wriven 'hõõruma, riivima'
Samast alamsaksa laenuallikast võib pärineda riivima ( riiv2). Teisalt on arvatud, et sama tüvi, mis sõnas riibuma.

sibama : sibada : siban 'kiiresti edasi-tagasi või siia-sinna liikuma; lühikese kiire sammuga kulgema'
● vadja sipata 'sibada, lipata, kiiresti käia'
soome mrd sivata 'kinni haarata, rebida, lüüa; riivata; tormata, kiiresti minna'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tibima, sidima2. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt läti sibāt 'kiskuma, sikutama; üles-alla painutama'. Vt ka sibi.

tõnguma : tõnguda : tõngun '(kärsaga, ninaga maad) tuhnima, songima, sonkima'
● vadja tõnkaa, tõnkõa 'songida, tuhnida; sõnadega riivata v torkida'
soome tonkia 'songida, tuhnida; nuhkida, sorida'
karjala tonkie 'songida, tuhnida'
vepsa tonktaze͔ 'songida, tuhnida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Tüve vasted võivad olla ka lõunaeesti tsongma 'songima', Aunuse karjala čongie 'songida, tuhnida; nuhkida', lüüdi ťš́ongortta 'õõnestada' ja vepsa čongoida 'kaevata, tuhnida, uuristada', mida teisalt on peetud songima vasteteks. Lähedane tüvi on nt sõnades tonkama ja tönkama.