[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kärme : kärme : kärmet 'nobe, väle'
● soome mrd kärmeä 'terav; kiire'
Läänemeresoome tüvi. Võimalik, et sõna on tuletis saarte murdes säilinud sõnast kärm, kärv 'madu'. See tüvi on balti laen tüvest, mille vasted on leedu kirminas 'uss' ja läti cirmenis 'vastne, tõuk, uss', teiste läänemeresoome keelte vasted on liivi kīermõz 'toonesepa vastne', soome käärme 'uss, madu', isuri käärme 'madu', Aunuse karjala keärmiz 'rukki õied', karjala keärmis 'uss, madu', lüüdi kiärmeh '(rukki, vee) õitsemine'.

küü : küü : küüd mrd 'vaskuss'
● liivi -gõz sõnas šäugõz 'vaskuss'
soome kyy 'rästik'
karjala küü 'rästik'
vepsa van kü 'madu'
ersa guj 'madu'
mokša kuj 'madu'
? mari kiške 'madu'
? udmurdi ki̮j 'madu'
? komi mrd ki̮j 'silm (kalalaadne selgroogne)'
? ungari kígyó 'madu'
? metsaneenetsi śijet 'veeputukas (Hydrous diceus)'
? sölkupi śǖ 'madu'
Läänemeresoome-mordva või koguni uurali tüvi. Tüvi on murretes säilinud vaid Saaremaal. Vt ka küüt1 ja küüvits.

lohe : lohe : lohe 'sisalikku v madu meenutav mitme peaga koletis, lendmadu, draakon'
← soome lohi liitsõnas lohikäärme 'lohe(madu), draakon'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Eesti keeles on soome sõna mugandatud. Soome sõna on vanarootsi laen, ← vanarootsi floghdraki 'lohe, draakon' (sõna-sõnalt 'lendmadu'), algusosa on laenatud ja lõpuosa tõlgitud.

maat-2 liitsõnas maat-uss 'inimese pärasooles nugiv valkjas linaluutaoline ümaruss, naaskelsaba'
? ← saksa Madenwurm 'naaskelsaba, maatuss'
Saksa allikas on liitsõna, Made 'tõuk' + Wurm 'uss, vagel, tõuk'. Laenamisel on liitsõna järelosis tõlgitud. Varem võib olla laenatud tüve germaani vaste, madu.

made : mademe : madet 'platvormi moodi trepipealne; trepi vaheplatvorm; purre'
◊ madel
On arvatud, et tüve vasted võivad olla Salatsi liivi matt 'roomata', soome mataa 'roomata, aeglaselt liikuda' ning ersa madamo 'lava, sild'. Sel juhul võib olla sama tüvi mis sõnas madal. Vt ka madu.

madu : mao : madu 'pika rulja jalutu kehaga soomuseline roomaja'
? ← alggermaani *maþōn-, *maþan-
vanaülemsaksa mado 'tõuk, uss'
gooti maþa 'uss'
alamsaksa made 'uss, tõuk'
● vadja mato 'madu; röövik, tõuk; vihmauss, limukas'
soome mato 'uss'
isuri mado 'madu; tigu, limune (ilma koja, karbita)'
Aunuse karjala mado 'madu'
lüüdi mado 'madu'
vepsa mado 'madu; uss, tõuk'
Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas made. Kolmanda võimalusena on arvatud, et tüve vaste on ka saami muohcu '(raamatu)koi' ning tüvi võib olla vana indoiraani laen, ← varane algindoiraani *matsa-, mille vasted tütarkeeltes on nt vanaindia maśa-ka-, maśa- 'sääsk, pistkärbes, moskiito', leedu maša-la- 'kihulane'. Sääsk, moskiito ja kihulane on ühes eluetapis vastsed, tõugud. Hiljem võib olla laenatud germaani laenuallika saksa vaste, maat-.

nastik : nastiku : nastikut 'mustjas, kuklapiirkonnas kollaste laikudega mürgitu madu (Natrix natrix)' naast

rõngas : rõnga : rõngast 'ringi kujuga ese v kujund, mis on keskelt tühi'
○ kirderanniku rengas
← alggermaani *χrenga-z
vanaislandi hringr 'rõngas, ring; mõõk; madu; laev'
rootsi ring 'rõngas, võru; ring; sõrmus'
saksa Ring 'rõngas, võru; ring; sõrmus'
● vadja rõngas 'rõngas; keti lüli; kõrvarõngas'
soome rengas 'rõngas, võru; keti lüli; rattakumm, rehv'
isuri rengas 'rõngas, võru'
Aunuse karjala rengas 'rõngas, võru'
lüüdi rengas 'võru'
vepsa renkheińe 'sõrmus'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa või saksa vaste, ring. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd rengas 'nöörist või puust sidemed adrahõlmade kinnitamiseks'.

sisalik : sisaliku : sisalikku 'jäsemetega ning selgesti eristatava pea-, kere- ja sabapiirkonnaga roomaja'
● liivi sižālikki 'sisalik'
vadja süsälikko 'sisalik'
soome sisilisko 'sisalik'
isuri süsälikko 'sisalik'
Aunuse karjala šižiliuhku 'sisalik'
lüüdi šižeľih, ťš́iďžeľiusk 'sisalik'
vepsa šižlik 'sisalik'
saami steažžalakkis, deaččalakkis 'sisalik'
mari šə̑ŋšaľe 'sisalik'
udmurdi kenǯ́aľi 'sisalik'
komi ʒ́oʒ́uv 'sisalik'
handi săsəl 'sisalik'
mansi sosla 'sisalikuga sarnane müütiline olend'
metsaneenetsi tānts 'sisalik; madu'
eenetsi taďu 'merisutt (Petromyzon marinus)'
nganassaani tansu 'merisutt (Petromyzon marinus)'
sölkupi tȫśu, tüśu 'sisalik'
kamassi tansə 'sisalik'
matori tanǯǝ 'sisalik'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sisalik 'kaan; sisalik', sisa-likko 'sisalik'.

siug : siu : siugu 'uss, madu'
○ lõunaeesti tsiug
● ? vadja siugata 'kiiresti joosta, minema panna, minema tuisata'
soome mrd siukale 'siil, riba', siukea 'sihvakas, sale', siukerrella 'loogelda; vingerdada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on soome suikea 'süstjas', isuri suikia 'terav, õhuke', karjala tšuikula 'teravaotsaline ese, piklik ese', vepsa suikerdāze͔ 'sõlme keerduda'.

uss1 : ussi : ussi 'roomates v loogeldes liikuv pikliku kehaga selgrootu'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on mulgi murdesõnas uisk, mille vaste on liivi ūška 'uss'. Teisalt on arvatud, et tegu on vanavene laenuga, ← vanavene užĭ 'madu'.