[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

küüt1 : küüdu : küütu 'jutt, joon, triip'
◊ küüdus
● vadja tšüüttö 'küüdik, küütseljaga veis'
soome kyyttö 'küüt, valge joon hobuse v lehma seljal; küüdik'
isuri küüttöi 'küüt'
Läänemeresoome tüvi. Peetud ka läänemeresoome tuletiseks tüvest küü.

küüt2 : küüdi : küüti 'edasiviimine, vedamine'
← vanarootsi skiut 'küüdihobune; mära'
● soome kyyti 'küüt, sõit; hoog, kiirus'
isuri küütti 'küüt'
karjala küüti 'küüt'