[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kargama : karata : kargan 'hüppama; hüplema; paiskuma, viskuma; kiiresti, ootamatult toimuma, tekkima; põgenema; sugutama'; mrd 'jooksma; ringi hulkuma'
◊ kargutama
● liivi kargõ 'hüpata, karata, kiirustada; tõusta (päikese kohta); hammustada (koera kohta)'
vadja kargata 'põgeneda'
soome karata 'põgeneda; joosta; hüpata; lahti pääseda'
isuri karada 'põgeneda; hüpata, mängida; tantsida'
Aunuse karjala karrata 'joosta, hüpata, hullata; kaduma minna'
lüüdi kargaita 'ringi joosta, söösta, tormata'
vepsa karge͔ita 'tantsida'
? mari kuržaš 'jooksma (kahejalgse kohta)'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi. Vt ka karlips.

kargutama : kargutada : kargutan mrd 'liikvele ajama, peletama; kiiresti edasi liikuma, kihutama; sihitult käima v jooksma; karglema; sugutama; (heina) kaarutama' kargama

kebima : kebida : kebin 'kiiresti ja kergesti käima, jooksma v ronima'
Tõenäoliselt tuletis tüvest kebja. Vt ka keblakas.

kiil2 : kiili : kiili 'loomade paaniline põgenemine kiinide ja parmude eest'
◊ kiin2
? ← alamsaksa kīlen 'kiiresti jooksma'
Laenuallikana esitatud sõna pärineb uusalamsaksa keelest. Teisalt võib tüvi olla sama kui kiil1. kiin2 on tüve rööpvariant, mis võib ühtlasi olla sama kui kiin1.

laskma : lasta : lasen 'lubama, võimaldama; kuhugi allapoole, madalamale, sügavamale langeda, vajuda võimaldama; (hoogsalt) mingit heli tekitama v häälitsema; midagi tegema; kiiresti liikuma; midagi kellelgi teha paluma v käskima; (hrl käsi)tulirelvast tulistama'
◊ las, lasila
● liivi laskõ 'lasta; lubada; jätta; tulistada; tüürida'
vadja laskõa '(kuhugi midagi) lasta; (enesest) lasta v heita; lubada; (millegagi midagi) teha; tulistada'
soome laskea 'panna, asetada; langeda; loojuda; laskuda; lasta, päästa; arvutada, arvestada'
isuri laskia 'panna, asetada; alla, maha lasta; teha; arvutada, arvestada'
Aunuse karjala laskie 'lasta, lubada; (vette) lasta; kaarte panna'
lüüdi laskeda 'panna, asetada; lasta, päästa; lubada'
vepsa laskta 'lahti päästa; alla, madalamale lasta; lubada; virutada'
? saami luoikat 'laenata, laenuks anda'
? mokša laśkǝms 'jooksma'
? udmurdi leźi̮ni̮ 'laskma, lubama'
? handi ḷŏsχǝj- 'lahti päästma, vabastama'
? mansi χot-lōsit- 'murduma; lõhki minema'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted on häälikulistel või tähenduslikel põhjustel ebakindlad. Tuletises lasila on nõrgaastmeline tüvevariant. Käskiva kõneviisi 2. pöörde vormi las on võinud mõjutada saksa laß 'lase', lassen '(teha) laskma, (tegema) panema; lubama'. Eesti keel on mõjutanud soome murdelist vormi las 'las(e)'.

lippama : lipata : lippan 'kergelt ning väledasti jooksma'
● soome lipata 'joosta, kiiresti liikuda'
Aunuse karjala lipata 'pilgutada; sõrmega kutsuda; viia, tuua; midagi kiiresti teha'
karjala lipata, lipetteä 'joosta, kiiresti liikuda'
vepsa ľippida 'joosta, plagada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lipsama. Eesti keelest on laenatud läti ļipot 'lippama'.

plagama : plagada : plagan kõnek 'kiiresti jooksma, põgenema' lagisema

sidima2 : sidida : sidin kõnek 'kiiresti jooksma, liduma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama mis sõnas sidistama. Lähedane tüvi on nt sõnas sibama.

tibima : tibida : tibin 'väikeste, kergete sammudega (kiiresti) liikuma; tippima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnades tiba ja/või tippima1. Lähedane tüvi on nt sõnas sibama. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka naaberkeeltes, nt läti mrd stibināt 'kiiresti väikeste sammudega minema', stibāt 'kangete jalgadega käima' ja vene mrd stebenít’ 'kiirustama, kiirustamisi tegema; kiire käiguga minema, jooksma'.

vudima : vudida : vudin 'sibama, kiiresti jooksma'
◊ vudisema
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades vadima ja võdisema. Vt ka vutt3.