[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

riivama : riivata : riivan 'kergelt kellegi v millegi vastu minema, korraks vastu puutuma; napilt millenigi ulatuma, selliselt puudutama; hingeliselt puudutama; kedagi v midagi kahjustama; pinnapealselt, möödaminnes käsitlema'
○ riibamma
? ← alamsaksa riven, wriven 'hõõruma, riivima'
Samast alamsaksa laenuallikast võib pärineda riivima ( riiv2). Teisalt on arvatud, et sama tüvi, mis sõnas riibuma.

tippima2 : tippida : tipin 'ühelaadseid asju ükshaaval kuhugi pistma, torkama v (sisse) vajutama'
← alamsaksa stippen 'täppe, punkte tegema; puudutama (nt sõrme- v kepiotsaga); sisse kastma; teppima, tikkima'
← saksa stippen '(sisse) kastma; kergelt puudutama (v tõukama)'

tippima3 : tippida : tipin 'sõrmistikuga büroomasinal kirjutama, mingisse aparaati sisestama vms'
← saksa tippen '(kirjutusmasinaga) kirjutama, tippima; puudutama, kergelt koputama'

togima : togida : togin 'müksima; taguma, (kergelt) peksma'
● ? vadja tõkkua, tokkua '(maha v ära) kukkuda, langeda', tõkuttaa, tokuttaa 'maha pillata, kukkuda lasta'
? soome tokata 'torgata, pista'; mrd 'näksata, kinni haarata'; mrd tokia 'tirida, tõmmata', tokoa 'tirida, tõmmata; nokkida, taguda'
? isuri tokkua 'kukkuda, langeda', toguttaa 'pillata, kukutada'
? Aunuse karjala tokata 'longata, liibata; lüüa; kiiresti teha'
? lüüdi ťš́okaita 'torgata, pista'
? vepsa čoke͔ita 'torgata, pista'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades toksima, tonkama. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ersa tokams 'puudutama; tabama, pihta saama' ja mokša tokams 'puudutama; lööma; varastama'. Teisalt on arvatud, et võib olla tüve tokk2 reeglipäratu variant.

tuppima : tuppida : tupin 'värvi- v krohvipinda tupsutades viimistlema'
← saksa tupfen 'kergelt puudutama, tupsutama; täpistama, tähniliseks v täpiliseks tegema'