[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaapima : kaapida : kaabin 'kraapides puhastama; kraapimisega uuristama; (korduvalt v kokku) pühkima; kratsima; kiiresti, tormates minema'
← alggermaani *skaƀan-
vanaislandi skafa 'kaapima, kraapima'
saksa schaben 'kaapima, kraapima; riivima'
vanarootsi skava 'kaapima, kraapima; hõõruma'
gooti skaban 'kaapima, kraapima; pügama'
● liivi kōpšõ 'kraapida, kratsida, kaapida'
soome kaapia 'kaapida, kraapida'
isuri kaavida 'kaapida, kraapida'
Aunuse karjala kuabie 'kaapida, kraapida'
lüüdi kuabita 'kaapida, kraapida'
vepsa kabita 'kaapida, kraapida'
Tähendus 'kiiresti, tormates minema' võib pärineda mõnest hilisemast laenukihistusest, vrd keskülemsaksa schaben 'kiiresti ära minema'. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, kõhvitsema. Vt ka kaabakas, kaaberdama, kaapama ja kõõpima.

riiv2 : riivi : riivi 'teravaääreliste aukude v lõhedega köögiriist, mille abil hõõrutakse toiduained peeneks'
○ riim
← alamsaksa rive 'riiv (köögiriist)'
Samatüveline tegusõna riivima on samuti alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa riven, wriven 'hõõruma, riivima'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi rīv 'riiv (köögiriist)'. Vt ka riivama.

riivama : riivata : riivan 'kergelt kellegi v millegi vastu minema, korraks vastu puutuma; napilt millenigi ulatuma, selliselt puudutama; hingeliselt puudutama; kedagi v midagi kahjustama; pinnapealselt, möödaminnes käsitlema'
○ riibamma
? ← alamsaksa riven, wriven 'hõõruma, riivima'
Samast alamsaksa laenuallikast võib pärineda riivima ( riiv2). Teisalt on arvatud, et sama tüvi, mis sõnas riibuma.