[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahing : ahingu : ahingut 'kisuliste harudega torkeriist kalapüügivahendina'
← balti
leedu akstinas 'astel, nõel, oga'
läti akstins 'astel, nõel'
● liivi a’ņgõz 'ahing'
soome ahingas 'ahing'
Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud, mõjutada on võinud ka ang 'hang'.

hui : hui : huid 'võrgunõel, piirits, ui'
◊ ui
● liivi vȯi 'hui'
soome hui 'pool, kääv'
Pite saami suojja 'pool, kääv'
udmurdi ši 'nõel, astel; teravik, tääk'
komi ši̮ 'oda; karuoda; tääk'
Läänemeresoome-permi tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi oi 'hui'.

kiil1 : kiili : kiili 'suurte võrkjate tiibade ja pika saleda tagakehaga putukas; kiin, suur kärbselaadne kahetiivaline putukas, kelle vaglad elavad parasiitidena teistes loomades'
◊ kiin1
← balti
leedu gylys 'nõel, astel; parm'
● soome kiiliäinen 'kiin (putukas); ninakiinlased (Oestridae)'
isuri kiiliäin 'kiin (putukas)'
kiin1 on tüve rööpvariant. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kīl 'kiin (putukas)' ja bumeranglaenuna läti mrd ķīne, ķīnis 'hobuse-raudkärbes'. Vt ka kiil2.

nõel : nõela : nõela 'peenike tikjas teravaotsaline (metallist) vahend õmblemiseks, torkamiseks, kinnitamiseks jne; astel; okas, oga; muu nõeljas ese'
○ lõunaeesti nõgel, nõkl, kirderanniku neul(a), niul
← alggermaani *nēþlō
gooti nēþla 'nõel'
saksa Nadel 'nõel; (kudumis)varras; (puu)okas'
rootsi nål 'nõel'
● liivi nõ’ggõl(z) 'nõel'
vadja nigla 'nõel; sukavarras; astel; okas'
soome neula 'nõel; astel, piik, oga'
isuri neegla 'nõel'
Aunuse karjala nieglu 'nõel; okas; kudumisvarras'
lüüdi ńiegl(e͔) 'nõel; sukavarras; kuhjavarras'
vepsa ńegl 'nõel; sukavarras; okas'

tikk3 : tiku : tikku 'väiksem puupulk; kindla otstarbega lühike, peenike, terav pulgake; ühest otsast süüteseguga kaetud pulgake tule tekitamiseks'
← rootsi sticka 'pind, puukild; pilbas; pulk; okas, astel; (kudumis)varras'
← alamsaksa sticke 'puust või metallist terav pulk, nõel; maasse löödud vai, post; tikk märkilaskmiseks; kaalukeel; kanga vm mõõt(ühik)'
Tüvevokaal -u viitab, et tõenäolisem on laenamine rootsi keelest.

tääk : täägi : tääki 'püssiraua otsa kinnitatav torkerelv'
← alamsaksa steke-mest 'pistoda'
Laenuallikas on liitsõna, steke 'piste, torge; astel, nõel' + mest 'nuga, pistoda'. Laenu muganemisel on liitsõna järelosis ära jäetud. Teisalt on arvatud, et laenuallikas on saksa Degen '(pikk, kitsas) mõõk'. Tänapäevane tähendus on uuendus, vanemas keeles on sõna tähendus olnud 'pistoda, piik'.