[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

kopka1 kopka Kei Iis Kod
1. puutöönduses kasutatav abivahend a. vormlaud, šabloon [puunõu laudade] `Täpse `sõrvamese jauks oli kopka - - Lõige oli sial sees nagu veerand nõu `põhja. Laud `pandi kopka `oagi vahele ja siis trikmäsiga tõmmati kriips. Siis ööveldadi parajalt `viltu Kei b. vahend, millega mõõdeti südameaugu kohta voki pingis – Iis c. vahend ratta vitsa või looga painutamisel Vitsa vedaja veab kopka abil vitsa painikule; kui vits kuard on siis püärätässe kopkaga `õigess; kopka peiäl (raudkonks, mille taha võetakse ratta vits) Kod
2. köiepöör üvä jäme puu nagu `kervevaŕs, tämäl kolm su̬u̬nt siden, tugevad sopid, si̬i̬ one kopka – kopkaga oiad köit ku `ki̬i̬räd Kod

muntser `munts|er Ris, g -ri Lüg(g `muntseri) Muh Vig Han JMd VJg, -re Tor Hää/`munss-/ Nis Kei Juu Koe KJn Krk/`mü-/; `munst|er Jõh, g -ri Kuu/`mü-/ Vai; n, g `munstri Krl

1. lõige, šabloon ma akkan `riide `lahti `lõikama `muntsri järel; `muntser - - sene järele `lõigeta `vällä, kas majale sarika `õtsad tehässe ühe sugused Lüg; `muntsrite järele lõegatse `riidid Muh; Mool meeste püksi `muntsrisi ei oln, siis `lainasi Han; `muntsrede `jäŕgi tehasse kuued ja jakid Tor; `enne olid ikke `muntsred, nüid on nit́id Juu; rätsepal on paeĺu `muntsrid JMd; `muntser ees, selle järele teeb KJn || joonis temä ti̬i̬p sirbi `müntsre kiḱk üless Krk Vrd munstükk

2. muster `kangale `kuutasse ikke kuda `kiegi tahab `muntserid `sisse Lüg; pöiä `muntser KJn Vrd munstrik

märk1 märk (-ŕ-) g märgi (-ŕ-) S(mε- Jäm Mus Phl) hajusalt L K, I M TLä San V, `märgi Jõe Hlj RId(n `märki VNg Vai)

1. a. tähis; tunnus oma `märgid [on] pial, `vergu `pulludel ja `puojudel ja kuppudel, `aerudel ikke ka Jõe; `tiemo kuhugi `seinä `külge üks `märki `kriidigä; tanu oli jo au märk vanal inimesel Vai; oue mäŕk, igal ühel isi `moodi Jäm; jutu akadise mäŕk pannasse jutu ede. kui jutt `otsas on, siis pannasse jutu löpedis mäŕk (jutumärkidest) Khk; tömmeti mäŕk `sisse, tahmaga tömmeti `riipsusid, kui pailu pidi `vörku kuduma Mus; kiriku toŕn on see `meite [kalurite] mäŕk Pha; võrgul‿o [meres] märgid, suured pitkad lipud `külges Muh; Pesti üks ots aa märgi külgis, teina ankru voi kivi külgis Emm; iga perel oli oma märk, iga aena‿päl oli märgiga pull või käpp; meres on `märkisi küll - - laebad `oskavad siis Väinamerest läbi `kεia Rid; `Metsas murdetse põesaste `küĺges `oksi, need oo märgis, kust läbi `minna Han; kui `viĺja `veskele `viidi, oli viĺja kot́tel - - märgid pial Tõs; sial on mäŕgid `pandud, et sial on uus tie nüid `sisse `aatud Hag; tanuga `käidi, kui inime `väĺlä läks, se oli naese mäŕk Juu; igal talul on oma vapp ehk märk, sial on igasugu vigureid JõeK; puu `külge on pikkuse märk lüödud JMd; mu isal oli küinarbu, märgid pial JJn; ajad adravagu, märk on eden, tikk `püśsi Kod; kui külvati, olid lepa oksad `kaindlas, need `pańdi märgist; teed jahukot́ile märgi, sõlme iseäralist `moodi Lai; tegin sinna `kohta ühe märgi KJn; [pruudile] nüüd muud `märki ei panna manu kui leier Hls; ku ma sukka kua, siss pane märgi manu, kui paĺlu ma är ole kudanu Krk; [laud] visati nööriga `kaala, tu̬u̬ `oĺli tu mäŕk, et eesti ki̬i̬ld kõnel [koolis] Ran; pane üits märk siia, kost saanikeld kudasin Puh; naiseʔ es nõvvaki sõrmust, naise mäŕk oĺ tano Kan; sinnaʔ piät midägi `mäŕki `pandmaʔ, sõ̭ss tunnõt ärä Krl; süvä lumõga˽t́süśätäss ti̬i̬ `vi̬i̬rde ossa˽kost ti̬i̬ lätt, tu̬u̬ om siss `ti̬i̬le niu˽mäŕgiss Har; `mõtsu päält pandass mäŕk [et järvel kalastades mitte eksida] Räp b. jälg, laik vms mõnel `luomal on pali `valge `märkisi `külles, `selle `tunneb jo `kaugelt `tõiste `ulgast `välla Lüg; ken `tundo `amba `märkisi, sie `tiedä, kui vana obone on Vai; taal oo `sündimise mäŕk löua pεεl Khk; kui rubis (rõugetes) olnd oo, siis rubi märgid jäävad `peale Vll; Päris puhas [laualina] äi ole, [värvi] märgid ikka peal näha Pöi; Mõnel oo must mäŕk või täṕp näu pial Han; obusel on ilus mäŕk otsa ies Hag; tule`kahju ei pidand `tohtima ema näha - - siis pidi lastel ikke `miśki mäŕk `kuśkil olema - - `miśki punane plakk KuuK; [nahal] küüne märgid kõhe (kassikriimustustest) Kod; na (õunad) om puha loppi saanu, aava ja märgi küĺlen Krk; periss verevit `mäŕke om, nu̬u̬ om tulemärgi Ran; miä ei tiiä, kost si̮i̮ tõrva mäŕk om saanu näo pääle Nõo c. lõige; šabloon Selle märgi järge leigame kalaventski kurgunipi vassikanahast välja Kaa; Taal olid kasuka märgid, `märkide `järge `lõikas `välja ja `õmbles kogu Pöi; Oleks mool märgid olevad, ma teeks prεεgo veel püksid valmes Käi

2. a. märklaud sie on õppind iast `märki `laskema, laseb õsavast `märki Lüg; `soldadid `laskod `püssügä `märki Vai; poisid `lasvad noolega `märki Khk; käiväd `piale ega öösse `märki `laskmas (ehal käimisest) piltl Krj; Osav käsi oli, laks ja laks pani `märki Pöi; laseb märgi `pihta Tõs; laseb `äśti `märki, on kõik märgi pärast pannud Trm; lask püssüst `märki Krk; kas sa saat püssäga `mäŕki `laskõʔ Har b. piltl (millegi õigeks osutumisest või õnnestumisest) sie ei mend `märki küll - - sie ei ole tosi VNg; `ninda `märki kui `märki läks [ennustamine] Lüg; See mis sa Juhanile selle asja kohta ütlid, läks küll otse märki Kaa; mo töö läks õege `märki, oli iä ilm jah Tõs; see läks `märki mul, et täna läksin`sinna Tor; tu̬u̬ sõna lät́s `väega `mäŕki Plv

3. a. märguanne; leppemärk sie `annab `märki, et nüüd tuleb `lassa Lüg; Andis eemald kougeld kεεga märki Emm; `praegu nad (neerud) ei anna `märki, et nad `aiged on HMd; lü̬ü̬b `käegä `väĺjä`puale, `näitäb `märki, [et] ärä tule, ärä tule Kod; and `märki tõisele, kas näut `käege või pilgutess `silmi Krk; olõss sa mullõ veidikenegi `mäŕki `andunu Krl b. enne, ettetähendus virmalised - - se iad ei tähenda, et sõea märk Sim; si̮i̮ one `selge märk, ku ninä piält süveleb, suab surma sõnumid Kod; täh́t tuĺl `maaha, inemine siss koolõss, meil om tu̬u̬ märk Se c. tundemärk; ilming, mille põhjal midagi järeldatakse mõned tuntsid ja `vaatasid `mäŕka, kui `lehma `ostsid - - kas oo ea piimalehm Mih; tormi märk - - ku räimekuĺlid `metsa lähvad, siis tuleb kolme pääva pärast `santi `ilma; Piupesades on ni̬i̬d inimese elu märgid Hää; rohodega määrin, aga reuma vedelik midagi `märki ei too, et ta `aitaks HMd; `selge mäŕk one si̬i̬, kui kaev tühjäss `tõmmab, one sadu uadata Kod; temä selet noid `aiguse `mäŕke, kudass ütte vai tõist `aigust tuta Nõo

4. (eitavates väljendites) sugugi, põrmugi, raasugi; ühtigi `vankrid olivad puust, ei old `rauda mitte `märki VNg; `ninda ajas `suitsu `sisse, et mitte üks märk ei `tõmmand Lüg; sii pole `märkigid `vihma sadand Khk; `Suhkrut ei pane mitte üks mäŕk [õllele] `juure, see teeb pεε `aigeks Mus; Vanatoadi katus äi pea mitte `märki änam Pöi; Ma pole `märki väsind Emm; mul paljas kuju leib, pole körust `märki Rei; pole seal korsnast peal oln `mεrki Phl; olin kõek‿se öö virebil ja ülal, saand magada `märkigi Mih; ei ole kuuld tast mitte üks jumala märk Plt

5. märgile ~ märki panema; märgi pärast panema 1. ära märkima Pane nüüd `märgile, et `mõistaks `seie tagasi `tulla IisR; Nii tasa inimene käib, et pane `märki, kas läheb paigast ää vöi mitte Mus; Kahlud olid `loetud ja märgi pärast `pandud, `kartis `vargud Pöi; pilved `lähtvad, aga `pissi, kui sa `märki paned, siis väha `kõikuvad ikka `eetsi Muh; ega varas `öösse tea voadata, et [puud] märgile on `pandud HJn; panen märgile, siis soab aru, kas kiegi on käind `võtmas Koe; panen aśja märgile, kui ise kodunt ää lähän VJg; perenaene paneb või märgi peräss, et tunneb ärä Kod; ma panin märgi pärast - - kui uksest `väĺla lähen, panen õle kõrre või mis taht vahele, siis tunnen ära, kui `keegi on käind Lai 2. tähele panema Eks‿ned `massuu·rikad pand juo `laadal keik `märgile [kui palju keegi raha sai] IisR; [kui] tiivastega `naadrased `lindvad inimese `pääle, siis on aga pili tulemas ka ja vihem, oleme neid `asju märgile pand Rei; tähedess panid `märki, mes kellä aeg one Kod

Vrd merk