[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

nonn2 nońn g nońni Mär Tõs Khn Ris JMd Koe Trm Kod Plt KJn hajusalt V, nonni Vll Pöi Muh Rid Mar Kse Trv Nõo TMr; nonn g `nonni IisR, nonne Tor; n, g `nonni VNg Vai nunn `Narva `linnas nägin `nonnisi VNg; Seisab mures noagu nońn Pöi; mehed olid mungad, nonnid olid naesed Mar; nońnid - - paluvad jumalad alati ööd ku päävad Mär; Ää `jõstug üksi `nurkõs nagu va nońn Khn; nonned oo `kloostres Tor; nońnid elan `kloostredes enne vanast Ris; nońnid one ühed palujad, süsimussan `riiden Kod; `iste nukan nigu nońn jälle, ta‿ss lähä `väĺlä kusele kah mitte Nõo; nońni˽`pallõsõ jumalõt ja käävä `andõid kerjäten Har; nońniʔ ei tahaʔ kõnõldaʔ Rõu || ööliblikas nonnid `lindvad juba Vll

päeva|koer kirju ööliblikas, hrl selle röövik Eks neid `päivä`kueri ole suvel `rüömämäs igäl puol, puus ja maas Kuu; Ta on pialt `karvane, sie `päevakuer IisR; päävakoer, ku kipudad, siis tömmab köverasse kut siilisiga Khk; magab nagu päevakoer, kes ei viitsi midad teha Mus; Ei ole tast tegijat, üks päävakoer on (laiskvorstist) Pha; nagu päevakoer karune Muh; Pεεvakuer roinas pεεva kεε Emm; pääbakoerad oo `koltse ja musta kirjod Mar; Päävakoer venib `ühte `mu̬u̬di Hää; karjas puie pääl oĺli neid päevakoeri paĺlu Saa; pääväkoerad ehk püha jüri kut́sikad, karused pruunikad, kollane peä `otses Juu; pääväkoer, karvane uśs, piält pruunakas, õkas one muss, ligi iho pruun Kod || puuk päävakuer, pisike putukas `metsas, tema kasvab nagu elmes suureks ja tuleb ihu küĺlest `lahti Ann Vrd päeva|kutsik

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur