Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
mälv mälv g mälv|a Saa, -ä Pst; mäĺv g mälve Hls(n mäli) Krk Hel; mälve Krk Räp/-eʔ/; g mäĺlü, -ll- Har
1. linnu kehaosa, organ a. rinnak kuĺl tuleb ülevalt ja lööb oma mälvaga kana surnus; kuke `mälva võib tunda, kui `peoga katsud, läbi `suĺgi tunned; kui sinna mälva `pihta lööd, siss kana sureva ära Saa; kanal ja kikkal [on] kõtu alh mäĺlü luu; `haukal om ka suur mällü luu Har b. liivapugu kikkal vai kanal vai pardsil om mälveʔ siseh, tu̬u̬, mis säärne kõva om - - tu̬u̬ om sisikonna man Räp
2. linnu rinnaliha Latse tahav palt mälvä Pst; pane mäli ka `ki̬i̬mä; si̬i̬ om mälve tüḱk üten selle õhukse `luuge Hls; anil seast suurt liha `mäĺve ei oole ku kanal Krk
3. käepäkk mälve sehen om paise Krk
4. terariista paksuks kulunud tera `kirve terä om `mälve kulunu; terä i̬i̬st paks, mälven Krk; `kirvel om suur mäĺv ette kulunu Hel
nälv1 nälv Kos, g nälva Tor Hää Jür Koe Trm Lai Plt Vil, nälvä Juu KJn Ran Puh TMr Kam Rõn; nälb g nälva JMd Iis Kad VJg Iis Äks Ksi Pil; näĺb g näĺvä Saa; g nälva Hel, näĺva Pee
1. linnu rinnak kuĺlil oo õege terav nälva luu Tor; näĺvä küĺlest sain ead liha Saa; anel on nihuke suur nälv Juu; kellel nälb madalamal, see on parem emaani JMd; mõne ani nälb jooseb mööda maad Äks; nälva liha, pehme lahja liha Hel
2. mõhn kui nälvä `alla tuleb ummuss, siss kõnni kondsa pääl; aśt jala `nälvä `katski Ran; mia saesa üte nälvä (pöia serva) pääl Puh
3. a. pikem serv, äär nälv sielikul all, lõi alt mõnest kohast ripakille Jür; näĺvaga pilve on üleval, `vihma tuleb `kindlaśti (sabataolisest pilvest) Pee; `riidetükile jääb leigates mõnesse `kohta niisuke nälb `külge Kad b. sopp einama siht lähäb kõverite, tieb nisukese nälva `sisse; põllu `sisse lähäb süedi nälb Kad c. tapp kui puutööd tehässe, siis raiutasse nälv `siśse KJn
4. laba nälvad `lüödi kevade aŕk `sahkadelle [tera] `otsa, otsad `tehti laiemaks Koe; nälva ots lõi lõua luud `kat́ki VJg
nälv2 nälv Ris, g nälva Hää Kad ila `nälva tuleb suust `välla Hää; suu juokseb `nälvi Ris; lehm aand suust `nälva `välja Kad
olv oĺv g oĺvi VMr hajusalt TaPõ, olvi Hel; olv g `olvi Lüg; volv g `volvi VNg; uĺv g uĺvi HJn VMr VJg Sim; oĺm g oĺmi Khn, olmi Khk; oĺl g olli Jäm Krk
1. ungas kattusse `olvist `vahtisimma `alle Lüg; maja uĺvist läind `sisse HJn; oĺv on katuksel, sialt läheb aur `väĺla VMr; suits tuleb oĺviss `väĺjä Kod; [pulmalipud] olid katuse pial - - `pańdi oĺvist `välja Ksi; oĺv oli nigu vekene aken Lai
2. ahjuesine, kolle oĺl om si̬i̬ suuedine, ku pada `kiie; oĺl olli nagu üits kaśt ehen Krk; olvi `mõisarihedel olli Hel
pälv päĺv g pälve Kan VId(n pälve Vas; g `pälve Rõu) lumevaba koht kevadel vanast oĺl kari pälve `pääle last - - sõ̭ss saadeti jäl tõse pälve `pääle Kan; pälveʔ ummaʔ nätäʔ, näi joba ütte `pälve Rõu; sääl om jo päĺv paĺass Vas; keväjä tsirkukõsõʔ `kääńdvä kõ̭iḱ suu suvvi, pää `päĺvi Se || põlemata koht ale tegemisel `Muŕti `mõtsa mahaʔ ja tet́ti `sõõrdu, ku˽halv aig oĺl, sõ̭ss es pala˽kõ̭iḱ hagu ärʔ - - säärest palamada˽kotust kutsuti `pälvess Rõu
veebiliides
@ veebihaldur