[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
jutt2 jut́t g jut́i (juti) spor eP(jüt́t Var Kõp), jut́ti IisR; jutt g juti Emm Phl, juta Jäm Pöi Vig VJg Trm, jutta Hlj RId(n jutta), juda Kuu Jõh Vai; n, g jutti VNg Vai
1. a. joon, triip, kriips, viirg, vööt; soon; juga; vorp, verme punetavad juttad [taevas], sie `tiedä sadu VNg; sedine `laiklik riie, suured jutad käivad üle Jäm; laua pεεl oo rasva jutid ja lekid Khk; `peksis last nii et jut́id jäid järele Mär; kaardi`mängmese `juures sai juti (kriipsu) Tõs; sellel palakul on `kootud `veerde sinitseid jut́te Saa; oraksel on jut́id sies JMd; Tolmujutt õli aga taga kui [veski] kiviga tulid Trm; nagu üks pääväjut́t (hele joon) on lähnud `taeva all `lõuness põhja puale; jut́id on [käsi] kivil siden, pikaga `taotud suaned Kod; lõng ei ole ühe tasa, mõni jork on jämedam, saavad jutid `kangale `sisse Lai; `itsmed `veetud, jut́id `veetasse üle mulla Pil; pikka jutti köŕt Pst; puha üit́s su̬u̬ jut́t, siit akkass `Karksist `pääle, lää iki Tõrva poole Krk; varaga tõmmati palgi `pääle jutid, `raoti `päälmätse palgile õõst `siśse Ran; `valge suka, kõllaste jut́tega Puh b. (hele v tume) seljajoon, vööt, laik [loomal] `tuhkur on `iire`karva obune, `musta jutti käis üle `selja VNg; must koer, `valge jut́t `seĺgas Hää; eläjel om `valgõ jut́t üle köhmä Har; jutiga tsiga, lehm; kiŕriv jut́t sälä pääl Se c. (naha-, koore-)riba; tahutud koht palgil, pehkimise vältimiseks laiguti v ribana äralöödud kooreosa palgil `raiuta juttad `sisse `palgile. neli jutta juttati `pääle; ajab `kuore juttad `vällä, `justament kui `rihmad Lüg; labastamene on kui koore jut́id [puulati] pealt ää ajad PJg; puudele `aeta jutad `sisse VJg; ? inimeste seĺjast `kiśti [vanasti] jutasid Trm; aa juti `pääle `paĺkel, et uisa ei lää koore ala Krk; lõegati paar jutti `siśse [õunapuu] tüvele, väedsega tõmmati üleväst `alla, ku̬u̬rd `mü̬ü̬dä Ran Vrd jutt1 d. (metsa) siht mine säält mõtsa jut́ti pitti Kam
2. hoop, löök `tõmman soole paar jut́ti üle `pükste Mär; ma `ańtsin `talle ühe tulise jut́i Sim; isa oli `mõisa `teomes, oli kakskümmend viis jut́ti saanud Pal; `andsi obesele paar ääd jutti `küĺge `müüdä Hel; ku üte juti `andsõ, sõ̭ss puu sattõ praksatadõn `maaha Kan; ma tallõ kuradille vei üte juti Räp
3. hoog, kiirus Pörudasd laeva täve jutiga mätta (s.t madalikule) Emm; `Mindi igävese jut́iga Khn; `kange jut́t oli sies; tuli jut́iga Jür; koleda jut́iga pani `metsä tagasi Kod; kihutas tulise jut́iga hv Lai; Läits kui‿t́s sitapuru jut́t Trv; Ku siss ära mõst sai, siss tulli lammas `vi̬i̬rte kut́s jut́t; Koer läits ku‿t́s udsu jut́t Hls; (ühe) jutiga ühe hooga, ilma vaheajata, peatuseta; vahetpidamata, ühtsoodu, järjest ma `mõtlesin, et jut́iga tulite kohe Pai; kupatad [lõnga] `asple `piale ühe jut́iga; viis nädalid jut́iga olin seĺla pial Plt; jutige tapeti puha ärä, siss ürjäti `nüĺgmä Hls || ärä enne ärä minnä lääme jutige (kohe, õige varsti) üten Krk; jutilt ~ juti pealt id täis kolm nädäläd õlin minä jut́ilt eenäl Kod; jut́i päält kohe `puhtast ja puhass `korvi Äks; ühes juttis id Lase‿nd ühes jut́tis `piedivaud ka läbi, kord juba obuse ja `atraga `väĺjal IisR; ühest jutist id Taa anna õi rahu ütelegiʔ mugu jorisas ja jorisas, ütest jutist õ̭nnõ Rõu; (ühte) jutti id üks nädäl `aiga pidänd `ühte jutti, vai `ühte jutti kohe uduss old `aeva `ilmad Kuu; laps magan kolm `tundi `ühte jutti Var; mitusetu kilu`meetert `ühtejut́ti Tor; Mees joob `ühtejut́ti nädal `aega Jür; aher [lehm] kes lüpsab paar `aastad `ühte jut́ti Tür; kolm `pääva jut́ti olin `talgusel Lai; Tää `kiusas tedä joʔ ütte jut́ti Rõu; üks jutt id oli seal neliteist `aastad üks jut́t Tõs; tulist jutti kiiresti Muri pańd tulist jut́ti jänesel takan; Silvi pańd ka hummugu tulist jut́ti ajama Rõu
4. äkiline hoog, sööst, vahk valu jüt́t käis läbi Var; tuulispask läks. mets nõnnagu laenetas. nõnnagu üks jut́t läks läbi Kod; `seante kuum jut́t tulli `pääle, kuum u̬u̬g; küĺm jut́t käü ammastest läbi Krk || puhk, kord kramavońn on tuadud ja `raadio. tõene jut́t lastasse tõiss Kod
5. lühike, pisike asi lina on löhike jut́t, ei soa `kiskuda; kui löhiksed `juuksed: pisike jut́t oli taga Jür
6. vigurimees `niiskesed jut́id, teeväd tükkä Kod
7. (imestust v rahulolu väljendavas hüüatuses) oh sa jut́t, kui kenasti keik läks Khk; oh sa jut́t mis tore! Kse; ui sa jut́t, kui mool paraègu olass seokst `piima olad Mih; ah sa jut́t, küll lippas `joosta Lai; Ai sa jut́t, kül olle väle Nõo
1. a. joon, triip, kriips, viirg, vööt; soon; juga; vorp, verme punetavad juttad [taevas], sie `tiedä sadu VNg; sedine `laiklik riie, suured jutad käivad üle Jäm; laua pεεl oo rasva jutid ja lekid Khk; `peksis last nii et jut́id jäid järele Mär; kaardi`mängmese `juures sai juti (kriipsu) Tõs; sellel palakul on `kootud `veerde sinitseid jut́te Saa; oraksel on jut́id sies JMd; Tolmujutt õli aga taga kui [veski] kiviga tulid Trm; nagu üks pääväjut́t (hele joon) on lähnud `taeva all `lõuness põhja puale; jut́id on [käsi] kivil siden, pikaga `taotud suaned Kod; lõng ei ole ühe tasa, mõni jork on jämedam, saavad jutid `kangale `sisse Lai; `itsmed `veetud, jut́id `veetasse üle mulla Pil; pikka jutti köŕt Pst; puha üit́s su̬u̬ jut́t, siit akkass `Karksist `pääle, lää iki Tõrva poole Krk; varaga tõmmati palgi `pääle jutid, `raoti `päälmätse palgile õõst `siśse Ran; `valge suka, kõllaste jut́tega Puh b. (hele v tume) seljajoon, vööt, laik [loomal] `tuhkur on `iire`karva obune, `musta jutti käis üle `selja VNg; must koer, `valge jut́t `seĺgas Hää; eläjel om `valgõ jut́t üle köhmä Har; jutiga tsiga, lehm; kiŕriv jut́t sälä pääl Se c. (naha-, koore-)riba; tahutud koht palgil, pehkimise vältimiseks laiguti v ribana äralöödud kooreosa palgil `raiuta juttad `sisse `palgile. neli jutta juttati `pääle; ajab `kuore juttad `vällä, `justament kui `rihmad Lüg; labastamene on kui koore jut́id [puulati] pealt ää ajad PJg; puudele `aeta jutad `sisse VJg; ? inimeste seĺjast `kiśti [vanasti] jutasid Trm; aa juti `pääle `paĺkel, et uisa ei lää koore ala Krk; lõegati paar jutti `siśse [õunapuu] tüvele, väedsega tõmmati üleväst `alla, ku̬u̬rd `mü̬ü̬dä Ran Vrd jutt1 d. (metsa) siht mine säält mõtsa jut́ti pitti Kam
2. hoop, löök `tõmman soole paar jut́ti üle `pükste Mär; ma `ańtsin `talle ühe tulise jut́i Sim; isa oli `mõisa `teomes, oli kakskümmend viis jut́ti saanud Pal; `andsi obesele paar ääd jutti `küĺge `müüdä Hel; ku üte juti `andsõ, sõ̭ss puu sattõ praksatadõn `maaha Kan; ma tallõ kuradille vei üte juti Räp
3. hoog, kiirus Pörudasd laeva täve jutiga mätta (s.t madalikule) Emm; `Mindi igävese jut́iga Khn; `kange jut́t oli sies; tuli jut́iga Jür; koleda jut́iga pani `metsä tagasi Kod; kihutas tulise jut́iga hv Lai; Läits kui‿t́s sitapuru jut́t Trv; Ku siss ära mõst sai, siss tulli lammas `vi̬i̬rte kut́s jut́t; Koer läits ku‿t́s udsu jut́t Hls; (ühe) jutiga ühe hooga, ilma vaheajata, peatuseta; vahetpidamata, ühtsoodu, järjest ma `mõtlesin, et jut́iga tulite kohe Pai; kupatad [lõnga] `asple `piale ühe jut́iga; viis nädalid jut́iga olin seĺla pial Plt; jutige tapeti puha ärä, siss ürjäti `nüĺgmä Hls || ärä enne ärä minnä lääme jutige (kohe, õige varsti) üten Krk; jutilt ~ juti pealt id täis kolm nädäläd õlin minä jut́ilt eenäl Kod; jut́i päält kohe `puhtast ja puhass `korvi Äks; ühes juttis id Lase‿nd ühes jut́tis `piedivaud ka läbi, kord juba obuse ja `atraga `väĺjal IisR; ühest jutist id Taa anna õi rahu ütelegiʔ mugu jorisas ja jorisas, ütest jutist õ̭nnõ Rõu; (ühte) jutti id üks nädäl `aiga pidänd `ühte jutti, vai `ühte jutti kohe uduss old `aeva `ilmad Kuu; laps magan kolm `tundi `ühte jutti Var; mitusetu kilu`meetert `ühtejut́ti Tor; Mees joob `ühtejut́ti nädal `aega Jür; aher [lehm] kes lüpsab paar `aastad `ühte jut́ti Tür; kolm `pääva jut́ti olin `talgusel Lai; Tää `kiusas tedä joʔ ütte jut́ti Rõu; üks jutt id oli seal neliteist `aastad üks jut́t Tõs; tulist jutti kiiresti Muri pańd tulist jut́ti jänesel takan; Silvi pańd ka hummugu tulist jut́ti ajama Rõu
4. äkiline hoog, sööst, vahk valu jüt́t käis läbi Var; tuulispask läks. mets nõnnagu laenetas. nõnnagu üks jut́t läks läbi Kod; `seante kuum jut́t tulli `pääle, kuum u̬u̬g; küĺm jut́t käü ammastest läbi Krk || puhk, kord kramavońn on tuadud ja `raadio. tõene jut́t lastasse tõiss Kod
5. lühike, pisike asi lina on löhike jut́t, ei soa `kiskuda; kui löhiksed `juuksed: pisike jut́t oli taga Jür
6. vigurimees `niiskesed jut́id, teeväd tükkä Kod
7. (imestust v rahulolu väljendavas hüüatuses) oh sa jut́t, kui kenasti keik läks Khk; oh sa jut́t mis tore! Kse; ui sa jut́t, kui mool paraègu olass seokst `piima olad Mih; ah sa jut́t, küll lippas `joosta Lai; Ai sa jut́t, kül olle väle Nõo
lahk1 lahk Mus Muh Ran Puh, g lahu IisR Rei spor L, HaLä JMd Koe Trm Äks Ksi Lai KJn SJn Vil M San Krl Har Rõu, laho Mar Ris; n, g lahu Pal, `lahku VNg
1. juukselahk `juuste `lahku VNg; `Juuksi `kannab `viltu lahuga IisR; aea pää `lahku Hää; kas mu lahk on kohe Ris; suges `juuksid ja ajas lahu `otsa Kei || lahk sai läbi, siis `pańdi kõrvale ja `võeti uus [lamba pügamisel] Kul Vrd laik1
2. metsasiht; lage koht metsas metsa lahk, pole `metsa pεεl Mus; metsä lahes niidetse `einä, mede metsäs on niisugusi `lahkusi pailu Saa; kui vee sooń madalast läbi, mulla alt läbi lähäb, `sinna `kohta ei kasva puud, lahk metsal sees Nis; mõtsa lahk om üits lake koht mõtsan Pst; mõts om sinnä `lahku `aetut, mõtsa lahk Har
3. kangavahelik niied tegevad lahod. see oo see lahk, kust süstipoel läbi vesatasse, tallatasse `jälle ja, `jälle vesatasse poel läbi Mar; `Kanga lõngad tõmmatse `äśti `vinna, siss on lahk `seĺge Saa; `kangal tuleb ea lahk, ega muidu saa kududa kui ead `lahku pöle; lahost visat kutspool läbi Ris; kui on neli niit pial, siis tuleb neli `lahku ka Kei; piat esi aviteme, `nitsist `säädme, et lahk suuress lää; kangass ei anna sugugi ääd `lahku Trv; `laśse lahu `väĺlä, nakassi sõrmega `korjama `lahku `sisse Hel
4. vahe; lõhe, pragu kus [kuhjal] vel nõgud sees olid või `niskest lahud, sealt sai rihaga sis ilusaks riisutud Nis; nu̬u̬ [vankri juhid] olliva kõevatsed ehk toomitset, taheti `tu̬u̬mi, nu̬u̬ olliva `pehmed paenutada. `peitlega `lü̬ü̬di juht `lahki, lahk `sisse Ran Vrd lahe4
5. vahk, hoog, sööst lahk kεis läbi, `tömmas suu `kiiva. `aige jäi keeletumaks Mus
1. juukselahk `juuste `lahku VNg; `Juuksi `kannab `viltu lahuga IisR; aea pää `lahku Hää; kas mu lahk on kohe Ris; suges `juuksid ja ajas lahu `otsa Kei || lahk sai läbi, siis `pańdi kõrvale ja `võeti uus [lamba pügamisel] Kul Vrd laik1
2. metsasiht; lage koht metsas metsa lahk, pole `metsa pεεl Mus; metsä lahes niidetse `einä, mede metsäs on niisugusi `lahkusi pailu Saa; kui vee sooń madalast läbi, mulla alt läbi lähäb, `sinna `kohta ei kasva puud, lahk metsal sees Nis; mõtsa lahk om üits lake koht mõtsan Pst; mõts om sinnä `lahku `aetut, mõtsa lahk Har
3. kangavahelik niied tegevad lahod. see oo see lahk, kust süstipoel läbi vesatasse, tallatasse `jälle ja, `jälle vesatasse poel läbi Mar; `Kanga lõngad tõmmatse `äśti `vinna, siss on lahk `seĺge Saa; `kangal tuleb ea lahk, ega muidu saa kududa kui ead `lahku pöle; lahost visat kutspool läbi Ris; kui on neli niit pial, siis tuleb neli `lahku ka Kei; piat esi aviteme, `nitsist `säädme, et lahk suuress lää; kangass ei anna sugugi ääd `lahku Trv; `laśse lahu `väĺlä, nakassi sõrmega `korjama `lahku `sisse Hel
4. vahe; lõhe, pragu kus [kuhjal] vel nõgud sees olid või `niskest lahud, sealt sai rihaga sis ilusaks riisutud Nis; nu̬u̬ [vankri juhid] olliva kõevatsed ehk toomitset, taheti `tu̬u̬mi, nu̬u̬ olliva `pehmed paenutada. `peitlega `lü̬ü̬di juht `lahki, lahk `sisse Ran Vrd lahe4
5. vahk, hoog, sööst lahk kεis läbi, `tömmas suu `kiiva. `aige jäi keeletumaks Mus
hoog1 oog g oo hajusalt S L, Juu Kos JJn Tür Koe Trm Lai Plt KJn SJn; u̬u̬g g u̬u̬ Hää Kod Pal Äks KJn Kõp Vil M hajusalt T V(h-); uog g uo Kuu(h-) VNg Lüg Ris JMd JJn Tür VMr Kad Iis; uag g ua Jõh VJg
1. liikumise kiirus ja energia `juoksin kova `uoga Kuu; tulid kõhe `suure `uoga võttama ja `saama Lüg; `söitis suure `ooga `vastu värigud Khk; Merel oog sees (suurtest lainetest) Mus; Anna oostele pihta, et paljast kohast ooga üle lähtvad Kaa; läks selle `ooga, et mette‿s `näägid Vll; see (kiik) sai isi ju enesest `oogu, `vaata inimesed olid õppind - - kehägä `oogu `anma Mär; `veske üsä longub, põle täit `oogu Tõs; obene sai oo `sisse ja nüid lähab nõndakui `lendab Saa; küll siss tõld läind suure `ooga, `kümne versta `piale olnd `kuulda Kos; ku tuleb `u̬u̬ge, sõss oia alt Hls; `kange `u̬u̬ge lää tõisest `mü̬ü̬dä Krk; [kalad] `oĺliva võrgu nigu kõrvale viinuva tolle mineki `u̬u̬ga Ran; obene joosep täit `u̬u̬gu, ei saa kudagi `kińni pidädä Nõo
2. tegevuse intensiivsus; õhin, tuhin `tõised `läksid juba `õhtale, aga nied `tievad nii `täie `uoga Lüg; mees sattus `oogu `rääkides Khk; Tuul vetab veel oogu juure Kaa; Täna said alles [heina] `tööle oo `sisse Pöi; ahi `kuumab koa, kui täies oos põleb Muh; kui kilu püid `oogu läks, siis mina tulin mitu `korda oma perega - - sadamasse Rid; kui - - pulm `täies oos oli - - sis akati neid `andid jägama Lih; Tuli suur oog kanu kasvatada Tõs; kui mina `sinna sain, oli pulma möru täies uos Kad; juba tü̬ü̬ lähäb täien u̬u̬n Kod; vili‿o nüid u̬u̬ sehen, `tõmbass kasumist; edimelt akkass suure `u̬u̬ge `pääle, sääl saman imu kadunu Krk; lätsivä vaielusega nii `u̬u̬gu Ran; hoogu võtma ennast koguma, end ette valmistama võttan `uogu, tüdimus [on] tüöst Lüg; Akkas `oogu `võtma ja teeb [maja] `valmis ka Pöi; võt́tis `oogu, ei saand selle minemesega `toime Mär; nüid võt́t ta `u̬u̬gu, temäl ju̬u̬sk siss kõne nagu vesi Trv
3. puhang, sööst, valang a. (loodusnähtustest) `vihma sajab `ninda, et üks uog tuleb ja `jälle ei tule Lüg; vihm akkab üsna `oogudega `köima Muh; tuli üks ea oog `vihma Mär; `enne oli jo lausa vihm - - nüid tuleb oo `kaupa Mih; täna tuli `kerge uog `vihma JMd; rahe pilve, sie käib jo uo `kaupa Tür; tuleb uog uo `piale (sajab vahetpidamata) VMr; mõned [vihma] u̬u̬d õlid kõvad, leid sügävälle `sisse Kod; kui `pikse oog `mööda, siis on `vaikne ja soe Lai; näe, müristemis u̬u̬g tule; `täämpe es oleki u̬u̬ vahet, ojots si̬i̬ päe `aiga `vihma maha Krk; lume u̬u̬g om jälle üleven Hel; `tuĺli mitu `u̬u̬gu järjest, lei sarrad läbi Ran; `mõisan es olõki lummõ, tiä - - nigu u̬u̬ `viisi tuĺl Urv; `täämbä om kat́s `u̬u̬gu `vihma tullu Krl b. (psüühilistest ja füsioloogilistest nähtustest) valu oog keis läbi ammaste Khk; sellel köisid `sõuksed kurjad ood sihes (valuhoogudest) Muh; väristamese ood köivad Tõs; kui tal oog pääl käib, sis ta taob `jalgug‿ja aab suust verist `vahtu `väĺla Saa; mol käväd sedäsi palavad ood, kõik kehä lähäb märjäks Juu; `langetõbi on ull `aigus, kui sie uog `piale tuleb, siis inimene ei tia enamb midagi VMr; tusa ood käevad `peale, ei soa asu `kośkil Trm; `mõtlend, et minestese u̬u̬g `oĺli KJn; ku kuum u̬u̬g tule, sõss ihu nõrents seĺlän Krk; `haigusõ hu̬u̬g tuĺl jäl pääle Rõu
4. puhkus, rahu ema sai lastest `uogu VNg; Mul õli sinust kõhe `uagu, nüüd akkad `jällä `tüütama Jõh; suvel suab köhast `uagu VJg; sain sest eenateost ivake `oogu Trm
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|