[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

hari|lang niisi koos hoidev lõng nu̬u̬ `niitse varva jäevägi `jäädväld sinnä niitsete `alla, peräst `panti tu̬u̬ arilang katest otsast kinni `varbu `pääle Nõo

käsilane käsila|ne Jäm Khk Mar Hää, -lä|ne Kuu Mar Nõo, g -se; ppl käsilaisi Trm
1. abiline, käe-, käsualune `kilter oli kubja käsilane; `sakste käsilane Jäm; need oo `päilesed, peremes võtab eesele käsilasi Mar; käsilased raputasid räemed võrgudest `väĺla Hää; temä sai olema nonde varaste käsiläne, mes nu̬u̬ kässivä, toda temä `õkva tei Nõo
2. hv käepärane see on‿nda käsilane mool käde vötta; käsilane kirves Khk

käsi|sang käepide `kohver [on] suur kaśt, käsisangad ots Tor Vrd käesang

käsi|vang käepide vikati käsivang; `ü̬ü̬vli käsivangad kase pahass testud Kod Vrd käevang

kördi|lang Kördilang krooklõng – San Vrd kördälõng, körtlang

pärsi|kana pärsi- HJn Koe KJn Trv Pst, peŕsi- VJg, pärsti- Hls, `pärssa- Jõh, `pärssina- VNg (liik kanu) nied `jusku `pärssinakanad, `persed `paljad `toistel VNg; `pärssakana, suled risas Jõh; pärsikana, suled on sagris, suleotsad ette`poole HJn; `veikest `valged pärsikanad KJn; vanast ollive pärsikana, neil ollive sule vastupidi seĺlan ja pu̬u̬ĺ`paĺla oleved. talve ütelti `küĺma `pelgaved, aga `ästi ütelti muneved pärsikana Pst