[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
Juula:
1. `Seisusin ku üks `juhtund `Juula (s.t nagu juhm) Kuu; oh sa juĺk, oh sa jut́t, las Juula vötta (kirumine ettetulnud äparduse puhul) Jäm
2. (nöörist tõmmatav) vurr(kann) latsõ teḱki hudila, tu̬u̬d `kutsõ juulass Har; `poiskõnõ tegi juula Plv
1. `Seisusin ku üks `juhtund `Juula (s.t nagu juhm) Kuu; oh sa juĺk, oh sa jut́t, las Juula vötta (kirumine ettetulnud äparduse puhul) Jäm
2. (nöörist tõmmatav) vurr(kann) latsõ teḱki hudila, tu̬u̬d `kutsõ juulass Har; `poiskõnõ tegi juula Plv
jäss2 jäśs g jäśsi Trm Lai(jaśs g jaśsi)
1. vurr; vurrkann jäśs on ümmargune ratas, pannasse terava otsaga pulk läbi, siis käib kui võrin põranda pial Lai Vrd jäska2
2. seajala-kont sia jala luu, sääre luu, seda kutsuti jäśs; jäśsist `tehti vuuriluu Lai
1. vurr; vurrkann jäśs on ümmargune ratas, pannasse terava otsaga pulk läbi, siis käib kui võrin põranda pial Lai Vrd jäska2
2. seajala-kont sia jala luu, sääre luu, seda kutsuti jäśs; jäśsist `tehti vuuriluu Lai
ketas1 ketas g ketta Sa(kedas Jäm) Muh spor L K(pl ketased Juu, ketaksed Jür Sim), kettas Kuu Lüg Jõh; ketäs g kettä Kod; kätas g kätta Hi LNg
1. kettakujuline ese või moodustis a. ratas, sõõr, seib `päikesel on ies suur rattas, suur kettas kohe `ümber `päikese Kuu; vanal aal olid puu raŋŋid, `püsti `otstega, suur ketas ülal. nee kettad olid kirjatud Kär; [koorekirnu] Kaanel oli auk sihes, puu käis läbi, ketas oli `otsas, kettal olid augud sihes Pöi; `kesli ketas (ümmargune põhi) tehasse kõege enne `valmis Muh; Ma `saesi sennest `kuivand läksist (lehisest) kättud, ähk saab so kärrule rattud `tehja Rei b. puutüve otsast saetud ringikujuline tükk (lastele) mängimiseks; mäng ketta kali Jäm; kettad `saetasse puu `otsast – tehasse lastele mäŋŋi rattad; teine `viskab teise käde ketta; ketast veeretasid ka `kaikad kää; poisid `aksid ketast `mängma Khk; ketta `viskamine oo kadun nüid; pisikesed kettad lõegatse ja siis mεnnasse sigu `aama `tuhkapäe (mäng) Muh; ketast `mängima, tegema Sim; eedäväd ketäss, ratass lipuvad ike vahel, si̬i̬ on kettäeede - - meil vanass õli ratta `lipmine Kod c. vurr(kann) või selle keskel asuv ratas virr ~ virru ketas Khk; ketas o pulga `kaelas, vissetse parandale `öörima Mus; ketäs oo kedrä `moodi asi - - pulk oo täl sees. siss pannasse maha laud paranda `piale. tä oo `kange `joosma Mar Vrd ketus d. (voki) keder – Sa Hi pooli ketas on ju ka - - see ümarune mis pooli `järge keib - - millega poεl `kinni `keertesse Khk; oki luhi ketas Kaa; Poolavoki ora voib olla nii puust kui ka rouast ainuld sene tagumese otsas peab olema ohja kätas Emm e. niiepuude plokiratas loki kettad Kär; niiepööra ketas Kaa; niiete kätas Rei; kolme niiega `kangal on ikke niie ketased. pikk ots on `kesmese niie `küĺgis, ratta paelad on teene esimese niie `küĺgis, teene tagumese niie `küĺgis Juu; kolme niie ketaksed Jür f. kedervarre osa Kedervars `tehti puust, pisike ümargune ketas `ambad sihes ja pulk läbi Kaa; pitk vars `olli [kedervarrel] ja ketas `olli `teises `otsas, siis ketta ear `olli täkkid täis Muh g. tuuliku osa: ülekanderatas, mis pöörab veskikivi Kui [tuuliku] ratas `valmis oli siis `tehti `värkel. Kaks roanda pöha suurust kedervarre ketast raiuti `sitkest kase langust `välja. - - Ketaste `keskele raiuti mölemile `kantlik auk Pöi h. u (masinaosa) niidu masinal oo ketas Tor; masina rattal on kettasi Juu || (vana ringmängu)laulu sõnad: ettas kettas `kella rattas, vana `muori vokkirattas Lüg; ketas ketas kelle ratas, vana eide vokiratas Plt; etas ketas kelle ratas, vana moori voki ratas KJn || fig kätas nour (suure ümmarguse näoga tüdruk) Emm
2. tantsupidu, simman; trall täna `õhtu saab seal peres ketast `lüia. see oo änam nii naĺla sõna Mär; ketasel oli rahvast küll Pil; ketast lööma ~ laskma karglema, hüplema kui noor loom `lahti soab, siis on nii rõõmus ja lööb ketast; `lammad lasid nii ketast `põlmal et Juu; las lapsed ketastavad, küll lüövad ketast Jür; ketast viskama mürama, kukerpallitama (lapsi keelates) ää vissak üht ketast Vll; `viskab ketast ehk uńdiratast VJg Vrd kets1, kett3
1. kettakujuline ese või moodustis a. ratas, sõõr, seib `päikesel on ies suur rattas, suur kettas kohe `ümber `päikese Kuu; vanal aal olid puu raŋŋid, `püsti `otstega, suur ketas ülal. nee kettad olid kirjatud Kär; [koorekirnu] Kaanel oli auk sihes, puu käis läbi, ketas oli `otsas, kettal olid augud sihes Pöi; `kesli ketas (ümmargune põhi) tehasse kõege enne `valmis Muh; Ma `saesi sennest `kuivand läksist (lehisest) kättud, ähk saab so kärrule rattud `tehja Rei b. puutüve otsast saetud ringikujuline tükk (lastele) mängimiseks; mäng ketta kali Jäm; kettad `saetasse puu `otsast – tehasse lastele mäŋŋi rattad; teine `viskab teise käde ketta; ketast veeretasid ka `kaikad kää; poisid `aksid ketast `mängma Khk; ketta `viskamine oo kadun nüid; pisikesed kettad lõegatse ja siis mεnnasse sigu `aama `tuhkapäe (mäng) Muh; ketast `mängima, tegema Sim; eedäväd ketäss, ratass lipuvad ike vahel, si̬i̬ on kettäeede - - meil vanass õli ratta `lipmine Kod c. vurr(kann) või selle keskel asuv ratas virr ~ virru ketas Khk; ketas o pulga `kaelas, vissetse parandale `öörima Mus; ketäs oo kedrä `moodi asi - - pulk oo täl sees. siss pannasse maha laud paranda `piale. tä oo `kange `joosma Mar Vrd ketus d. (voki) keder – Sa Hi pooli ketas on ju ka - - see ümarune mis pooli `järge keib - - millega poεl `kinni `keertesse Khk; oki luhi ketas Kaa; Poolavoki ora voib olla nii puust kui ka rouast ainuld sene tagumese otsas peab olema ohja kätas Emm e. niiepuude plokiratas loki kettad Kär; niiepööra ketas Kaa; niiete kätas Rei; kolme niiega `kangal on ikke niie ketased. pikk ots on `kesmese niie `küĺgis, ratta paelad on teene esimese niie `küĺgis, teene tagumese niie `küĺgis Juu; kolme niie ketaksed Jür f. kedervarre osa Kedervars `tehti puust, pisike ümargune ketas `ambad sihes ja pulk läbi Kaa; pitk vars `olli [kedervarrel] ja ketas `olli `teises `otsas, siis ketta ear `olli täkkid täis Muh g. tuuliku osa: ülekanderatas, mis pöörab veskikivi Kui [tuuliku] ratas `valmis oli siis `tehti `värkel. Kaks roanda pöha suurust kedervarre ketast raiuti `sitkest kase langust `välja. - - Ketaste `keskele raiuti mölemile `kantlik auk Pöi h. u (masinaosa) niidu masinal oo ketas Tor; masina rattal on kettasi Juu || (vana ringmängu)laulu sõnad: ettas kettas `kella rattas, vana `muori vokkirattas Lüg; ketas ketas kelle ratas, vana eide vokiratas Plt; etas ketas kelle ratas, vana moori voki ratas KJn || fig kätas nour (suure ümmarguse näoga tüdruk) Emm
2. tantsupidu, simman; trall täna `õhtu saab seal peres ketast `lüia. see oo änam nii naĺla sõna Mär; ketasel oli rahvast küll Pil; ketast lööma ~ laskma karglema, hüplema kui noor loom `lahti soab, siis on nii rõõmus ja lööb ketast; `lammad lasid nii ketast `põlmal et Juu; las lapsed ketastavad, küll lüövad ketast Jür; ketast viskama mürama, kukerpallitama (lapsi keelates) ää vissak üht ketast Vll; `viskab ketast ehk uńdiratast VJg Vrd kets1, kett3
luuri|kana vurr luurikana, se‿o oki poolist `tehtud; luurikana uriseb põrandad kaudu; nagu luurikana põrandal, nii vagavast tansib Muh
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|