[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
kolmandik kolmandi|k g -ku spor eP/kõ- Trm/, M(-tik Krk; g -gu Trv) Ote(g -gu) Krl Plv, g -gu TLä Kam San; kolmańdi|k Se, g -ku KJn Har; `kolmandi|k g -gu Kuu Vai/n -kko/, g -ku VNg
1. kolmas osa `Kraavi `pohja `laius `arvedi üks `kolmandik `kraavi `päälise `laiusest Kuu; Pöld oli kolmeks, üks kolmandik `tuhlis ja kaks kolmandikku vilja all Pöi; müis kolmandiku `einu ära Tor; `jaavad õma kruńdi `kat́ki - - sae ühe kolmandiku Kod; üit́s kolmandiku maa Krk; kolmandigu maa om kolmassosa vakamaast Ran; kolmańdik `nurmõ om tett Har; kolmańdik maad lät́s är mant Se
2. viljamõõt, 1/3 vakka Üks [külimit] `oĺli, mis kolm tükki vaka pääl läks, si̬i̬ `oĺli - - kolmandik Hää; tuon ühe kolmandiku rukkid Iis; kolmandik `oĺli siuke suur nõu Kõp; mia anni kolmandiguga [vilja] kätte tõesele (tuulamisel) Trv; kolmandiguga `panti terä `sarja Puh; ku `leibä tetti, siss läit́s oma kait́s kolmandikku jahu Ote
Vrd kolmatik, kolmindik
1. kolmas osa `Kraavi `pohja `laius `arvedi üks `kolmandik `kraavi `päälise `laiusest Kuu; Pöld oli kolmeks, üks kolmandik `tuhlis ja kaks kolmandikku vilja all Pöi; müis kolmandiku `einu ära Tor; `jaavad õma kruńdi `kat́ki - - sae ühe kolmandiku Kod; üit́s kolmandiku maa Krk; kolmandigu maa om kolmassosa vakamaast Ran; kolmańdik `nurmõ om tett Har; kolmańdik maad lät́s är mant Se
2. viljamõõt, 1/3 vakka Üks [külimit] `oĺli, mis kolm tükki vaka pääl läks, si̬i̬ `oĺli - - kolmandik Hää; tuon ühe kolmandiku rukkid Iis; kolmandik `oĺli siuke suur nõu Kõp; mia anni kolmandiguga [vilja] kätte tõesele (tuulamisel) Trv; kolmandiguga `panti terä `sarja Puh; ku `leibä tetti, siss läit́s oma kait́s kolmandikku jahu Ote
Vrd kolmatik, kolmindik
kuudendik kuudendi|k g -ku viljamõõt kilimit one puudane, aga kuudendik one leesikene; kui `leibä siädämä, tuama kuudendiku täie, `suab siäde ja kasse Kod Vrd kuuendik
kuuendik kuuendi|k g -ku spor eP(-ek Mar; kuvvendik Iis), kuuõ- Har, `kuue- Kuu VNg Lüg Vai/-kko/; kuiendi|k g -ku Sa Muh Kse Tõs; kuvvendi|k g -gu M(-tik Hls Krk) spor T; kuvvõndi|k g -ku V(g -gu Krl Rõu)
1. a. 1/6 osa (maad) `kuuendigo maad `ansi `miule Vai; [teine] saab ühe kuiendiku omale, mis koht see änam on Khk; kuvvendik `põldu Iis; üits kuuendik olli aiamaad Pst b. kuuendikumaa `mõisa `kuuendik, sedä saks ei müünd ärä Lüg; Kuuś kuvvõndikku `umgi riia vakamaa Rõu c. kuuendikumaa talupoeg öhö peremee maad `tehti nella (neljale) kuuendekule, [kes] pidid selle eest kaks `pääba `keima `mõisas tööl Mar; kuuendikud olid need pered, mis mõesa ligidäl olid Juu; valimiste `aegas oli kuuendikul nagu sulasel ja saanikul aenult üks jaal `kümne pial Kos
2. viljamõõt, 1/6 vakka kuvventik olli, kuuś tükki läit́s vaka `pääle Hls; kuvventik ja kolmantik olli vaka mõõdu Krk; üits puu annum `olli serände `väike, sinnä läits üits kuvvendik vakka, tu̬u̬ `olli pu̬u̬l külimidu Nõo; üits kuvvendigu täüs terri San; leevä `jahvõ tuvvass kuvvõndikugõ Krl Vrd kuudendik
1. a. 1/6 osa (maad) `kuuendigo maad `ansi `miule Vai; [teine] saab ühe kuiendiku omale, mis koht see änam on Khk; kuvvendik `põldu Iis; üits kuuendik olli aiamaad Pst b. kuuendikumaa `mõisa `kuuendik, sedä saks ei müünd ärä Lüg; Kuuś kuvvõndikku `umgi riia vakamaa Rõu c. kuuendikumaa talupoeg öhö peremee maad `tehti nella (neljale) kuuendekule, [kes] pidid selle eest kaks `pääba `keima `mõisas tööl Mar; kuuendikud olid need pered, mis mõesa ligidäl olid Juu; valimiste `aegas oli kuuendikul nagu sulasel ja saanikul aenult üks jaal `kümne pial Kos
2. viljamõõt, 1/6 vakka kuvventik olli, kuuś tükki läit́s vaka `pääle Hls; kuvventik ja kolmantik olli vaka mõõdu Krk; üits puu annum `olli serände `väike, sinnä läits üits kuvvendik vakka, tu̬u̬ `olli pu̬u̬l külimidu Nõo; üits kuvvendigu täüs terri San; leevä `jahvõ tuvvass kuvvõndikugõ Krl Vrd kuudendik
merka1 `merka (viljamõõt) `merka on `vilja mõõt, `setveriku `suurus Jõh
osmak osma|k, ośmi|k g -ku (teat viljamõõt) osmak rukkid; vala õdrad kotist osmakusse; ośmikuga mõõdetasse `vilja Iis Vrd osmanik
pajuk paju|k g -ki IisR Vig PJg Hää Jür JJn Koe Iis Kõp Puh, -gi Kuu, -ke Hel; paiu|k Mih/-ok/ Khn Lai, g -ki Jäm Kaa Pöi Muh Rid Mar Mär Vig Tõs Tor Hää Saa Ris/-o|k/ Kei Juu JMd Plt Vil Trv Hls(-ku) Nõo Urv Räp, -gi Khk Saa, -ka KJn Trv, -ke Hel; pajo|k g -ki Lüg Jõh Kod; pajo|ka g -ga Vai; pajuk|as Plt, paiuk|as Kod Trm, g -a
1. pension, abiraha, toetus; moon Sain `sõame `naise pajoki Lüg; [karjane] ise käis `müödä külä, sis `korjas kokko oma `talve pajoki kõik Jõh; ta saab roonult paiugid Khk; Mees jähi paiukile Kaa; Üks vana inimene elab oma paiukist ää küll Pöi; kui leib `otsas vallali inimestel, siis akkab paiukid `tahtma Muh; paiuk, soldatide leeva jaod Mar; Valla`vaene sai pajukid magasi aedast PJg; paiukiga elas ära Tor; vana kroonumehele `antakse kroonu poolest paiukid Juu; oli riigi pajuki peal JJn; akkad jo paiukat `soama Trm; naesed, kel pojad on sõdan `surma suanud, suavad pajokid Kod; Ma olen juba ammugi paiukil Plt; `soldani paiuk Trv; mia sai kätte oma paiuku Hls; nakami pajuket `nõudme Hel; Ennembi oĺle nu paiuki kah nii väikse, et neid nigu es tunnegi Nõo; [Tal] om paiuk `vällä teenitü, mis täl viga Urv
2. (teat viljamõõt) paiuk, kolme peksune oli, `vilja ja `kartuli ja `kõiki mõõdeti sellega - - peks oo ümmargune, aga paiuk oli nelja kandilene; magaski aedast `anti `viĺjä paiuki täis Tõs
pool|sälitus (teat viljamõõt) puol sälitus on kolm`kümmend `seitse ja puol vakka Lüg
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|